Pole ammu kirjutanud, sest nii kiire on olnud. Alles mõtlesin, et millal see jõuluaeg kätte jõuab aga vot nagu vupsti ongi juba jõululaupäev ukse ees. Aga mida ma ikka siin aja kiirest möödumisest heietan, kõik teavad niigi, et see kõik käib jube kiirelt. Jõulutunne puudub täielikult, kindlasti on selles suurelt süüdi lumi, mida ei paista kuskilt tulevat, aga mida aastad edasi, seda vähemaks jääb jõulutunnet. Tegelikult on nii kõikide tähtpäevadega, nooremana oli eriline tunne, kui olid jõulud või sünnipäev aga nüüd pole mitte mingit tunnet enam.
Igaljuhul taaskord ja ikka veel ootan ma lund, ma loodan tõesti väga, et jõululapäeval ei ole maa must. Hommikul ärgates võiks olla lumi maas, vot see oleks eriline jõulukingitus ja kindlasti tooks tagasi jõulutunde.
Kuna ees on väga kiired ajad, siis ma loodan, et vahepeal ikka trehvan siia.
Ilusat jõuluaega kõigile!

Pole tükk aega midagi kirjutanud, pole tuju ja tahtmist olnud. Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. Olin haige - angiin, täna tuli esimene pisikene lumi maha :), mille üle on mul väga hea meel, võiks kümme korda rohkem lund sadada. Mulle meeldib lumi. Leian, et igas aastaajas on midagi head ja ilusat. Või kui see niisama loomulikult ei tule, siis vähemalt võiks midagi leida, mis sind igal aastaajal heas tujus hoiab. Mulle ei meeldi üldse virisejad, kes koguaeg vinguvad, et suvel on nii palav ja talvel nii külm, sügisel porine ja vihmane ja kevadel sulab kõik - kõikjal on vesi. No mida iganes, ainult virisetakse, selleasemel, et tunneks rõõmu, säilitaks värvirakke ja oleks niisama rõõmus. Mul on tunne, et see on rohkem eestlastele iseloomulik virisemine. See kellel on see ei taha ja see kellel ei ole see tahab!

Palju lihtsam on elada, kui koguaeg ei virise, tunne elust mõnu, leia igas asjas midagi head ja kui tõesti mõnes asjas ei ole midagi head, siis katsu leida see kõige parem osa sellest. Kuigi arusaadav, koguaeg ei saagi olla selline rõõmupall, vahepeal tuleb auru välja ka lasta. Lihtsalt iga inimene peab leidma selle kõige parema viisi, kuidas ta seda teha saab

Ega mul ei ole mingit eesmärki selle postitusega mingit sõnumit edastada, lihtsalt tundsin, et pean kirjutama ja see on see, mis minust hetkel välja tuli. Aga usun, et päris võssa ma selle jutukesega ei pannud, nii on ju...

Niih aga jõulud tulekul :) ma pole vist mitte kunagi aastavahetust nii nii väga ootanud kui hetkel. Märksõnad, miks seda nii väga ootan on järgmised: jõulud, Kotu, pidu, Saksamaa. Üle väga väga pika aja saan olla ainult enda peremees, ei pea oma plaane kellegagi arutama ei ühitama. Saan teha nii nagu ise tahan ja mulle meeldib see väga! Ise oma aja peremees ( või siis perenaine).

Tegelen ka hoogsalt jõulukingitustega, sellel aastal otsutasin, et võtan selle asja varem ette, kuna detsember on väga kiire. Niisiiis alustasingi kingituste meisterdamisega, soetamisega juba novembri alguses. Ja tuleb tunnistada, et hetkel on küll olukord rahulik, tavaliselt sellel ajal olen ma juba paaniliselt (koos oma kaasmaalastega, kes ei oska aega planeerida) mööda poode kolanud ja kingitusi otsinud. Aga jep, nagu ütlesin, siis hetkel on olukord rahulik, sain juba varakult kõik läbi mõelda, mida ja kellele kinkida/meisterdada. Sellel aastal olengi läinud rohkem isetegemise suunas. Mõtlesin, et midagi teistsugust ja erilist, tegelikult panen ju ikkagi iga asja sisse killukese endast. Nii armas on nii mõelda :).

Nii lume igatsus on peal...LUMI LUMI LUMI, kus sa oled?