Cälifornia: August 2014

Aasta on möödunud super kiiruga ja olengi jälle aasta vanem. Imelik on mõelda oma vanuse peale, kunagi kui ma kuskil 16 olin siis mõtlesin, et selleks ajaks kui nii vana olen on mul kindlasti oma pere juba aga vot kunagi ei või ette teada, kuidas elu kujuneb. Aga ärge saage valesti aru, ma ei kirjuta seda nukrutsedes. Kes mind tunnevad ja teavad, siis nemad saavad sellest kohe aru. Mäletan seda aega, kui korrutasin kõigile, et ma ei taha mitte kunagi lapsi ja nii kestis see aastaid aastaid. Alles viimased umbes kaks aastat olen muutnud oma mõtteviisi aga tunnen ikka, et liiga vara on laste jaoks. Ja kui mul õiget tunnet ei ole, siis ma seda seiklust ette võtta ei taha, kuna tahan oma lastele täielikult pühenduda. Tunnen hetkel, et olen liiga egoistlik, tahan teha otsuseid ja tegutseda vastavalt sellele, mida mina soovin, mitte seda teha kellegi teise järgi. Tahan veel ringi käia, maailma näha, uusi sõpru leida ja ennast vabalt tunda ja seda kõike nautida jah tean väga hästi, et saan seda kõike laste kõrvalt ka teha aga ei tean väga hästi, kui teisiti siis kõik on, see ei ole enam see sama. Ma isegi ei tea, mis ma seda postitust sellise jutuga alustasin aga vot nii see on. Küll tuleb ka minu aeg, kui selleks valmis olen ja siis oskan sellest kõigest täielikult rõõmu tunda.

Minu augusti kuu on möödunud kenasti, tunnen, et energia tuleb tagasi ja kõik hakkab vaikselt endist viisi hästi minema. Pean kohe ära mainima, et ma lihtsalt armastan oma sõpru ja kõiki oma kalleid inimesi, aitäh teile, et olemas olete! Oma sünnipäeva nädalal sain tunda ja näha, kui palju ilusaid ja häid inimesi minu ümber on. Kolmapäeva õhtul, päev enne minu sünnipäeva oli mul suur õhtusöök koos sõpradega Cheesecake Factroys, see oli lihtsalt nii lahe peaaegu kõik kõige kallimad koos, oleks nii väga tahtnud seal veel istuda ja lobiseda, kuid käes oli sulgemise aeg. Järgmine päev poisse üles ajama minnes oli mulle jäetud kaardikesed ja õhupallid, nii armas poistest. Õhtul sooviti mulle õnne ja läksime perega taaskord Cheesecake Factorysse sööma. Kasutasin oma sünnipäeva nädalavahetusel ära kaks viimast puhkuse päeva esimesest aastat ehk siis reede oli mul tööst vaba ja esmaspäev ka, nädalavahetus oli vaba niikuinii. Reedel magasin natuke kauem kui tavaliselt, pärast läksin asju kaasa ostma, kuna õhtul võtsime sõidu ette Tahosse. Shoppasin siis toidu värki ja joogi värki, kõik kokku võttis päris kaua aega. Koju jõudes oli kell juba nii palju, et pidin hakkama kiirelt asju pakkima ja ennast valmis sättima, kuna kella üheksaks pidin olema D juures üleval linnas ja sõit kestab tunnike. Tüdrukud tulid teise autoga San Josest, nemad alustasid sõitu kuskil kella poole kaheksa ajal juba, kuna nende sõit kestis kauem, kokku neli ja pool tundi aga minu ja D sõit kaks ja pool tundi, kuna meie olime Tahole lähemal. Tunne oli lihtsalt nii hea kui lõpuks kohale jõudsime ja kõik armsad inimesed minuga seal olid ja kuna see oli Sunny viimane nädalavahetus Californias või siis ka USAs siis seda erilisem see oli. Esimesel õhtul läksime magama päris hommikul, kuna kohale jõudsime juba väga väga hilja. Minuga koos olid siis mina, mu kallid D, Sunny, Melanie, Kristiina ja Ola. Alguses pidi tulema natuke rohkem rahvast aga olin nii rahul, et meil oli mõnus väike seltskond. Laupäeval vaatasime ringi, käisime järve ääres, kus mina olin täiesti ekstaasis, kui hea tunne see oli üle rohkem, kui aasta aja järves ujuda, ei olnud vesi kloorine ega soolane, nii mõnus! Ja no vaade oli super, see rand, kus käisime Sand Harbor Beach peaks siis olema Lake Tahoe üks ilusamaid randu, mida ta ka kindlasti oli. Õhtul tegid Kristiina ja D meile mõnus ja noo niiii hea õhtusöögi ja pärast seda algasid siis mu sünnipäeva pidustused, siinkohal lõpetan laupäeva õhtu kirjeldamise :D. Pühapäeval läksime matkale ja pärast seda läksid tüdrukud koju aga mina ja D jäime veel üheks ööks sinna, kuna meile nii meeldis. Tegelikult oli päris mitte meeldiv tunne esmaspäeva õhtul koju sõita. Ma lihtsalt armastan Tahoet, seal on nii ilus. Nädal möödus kiirelt ja töiselt.

Laupäeval pidasime poiste sünnipäeva ja soolaleiva pidu ühel ajal ja sain oma esimese kogemuse sellisel perekondlikul maja peol osaleda, kutsutud oli üle saja inimese ja rahvast oli palju. Pidu algas kella 11 ajal hommikul ja kestis kella 6ni õhtul, aga nagu ikka California inimesed, siis kõik hakkasid kogunema üle tunni aja hiljem ja viimased külalised saabusid vahetult enne märgitud peo lõppu. Minu tööpäev lõppes ka kella 6st ja ma olin nii väsinud, et ma ei suutnud korralikult kõndidagi, seadsin sammud kohe voodisse ja tegin ühe power napi tunnikese, ei seganud mind see suur lärm, mis majas oli, sekundi pealt magasin. Terve päeva oli meeletu kuumus ja rabelesin koguaeg midagi teha, lõppkokkuvõttes oli tunne, et ma pole kunagi nii väsinud olnud, et räägin inimestega juttu ja samal ajal vajuvad silmad kinni. Pärast kiire dušš ja oligi aeg valmis sättida ja juba olidki sõbrad maja ees, et mind auto peale korjata ja ühele majapeole sõita. Pidu oli siis pühendatud neljale au pairile, kes sellel nädalal tagasi koju lähevad, kaks neist on juba kodumaal ja kaks veel siin ja kohe kohe minemas. Siiamaani tuleb mul sellele teemale mõeldes väike pisar silma, kuna minu kallis Sunny läks tagasi kodumaale 12ndal Augustil, see oli väga kurb hüvastijatt. Kui keegi on sulle toeks algusest saadik ja sa oled kellegagi koguaeg ninapidi koos ja järsku teda enam ei ole sinu läheduses, ta on teisel pool maakera, see on väga raske tunne.

Pühapäeval läksin oma kallikese juurde ja tegime süüa, vaatasime filmi ja hommikul vara sõitsin tagasi koju, kuna minu tööpäev algas juba kella kaheksa ajal hommikul. Siiamaani on see nädal läinud töiselt, kuna poistel pole kooli sellel nädalal, nimelt oli poistel reedel viimane kooli päev enda vanas kooli ja nüüd nädalake puhkust ja siis esmaspäevast uues kooli ja algabki uus kooliaasta. Uus kooli on meil kodule väga lähedal ja see oli peamine põhjus, miks poisid kooli vahetavad. Minu pisikesed poisid on juba kuue aastased ja nii suured.

Olen jätkuvalt õnnelik ja soovin ka teile kõige paremaid mõtteid, palju positiivsust ja ainult kõike kõige paremat. Kallid!

Marii