Hei hei kõigile,
Loodan, et Eestis on mõnus suvi ja pärasts uurt laulupidu kindlasti kõigil emotsioonid laes. Vägev oli endalgi videosid näha ja vaadata, mis toimub, oleks nagu otseülekannet vaatanud, kuna fbs kõik jagasid ja pildistasid. Vinge rahvas see Eesti rahvas!
Mina siin kaugel maal olen vahepeal ringi vaadanud ja käinud ja põnev on olnud ja nüüd üht kui teist juhtunud. Üks asi mida ma iga päev mõtlen, et kui toredad inimesed siin on, kõik on nii sõbralikud ja abivalmid ja teevad komplimente ja kõik see annab mulle endalegi palju positiivsust ja tihtipeale, kui tuju pole kõige parem siis mõjub see nii hästi ja mõtlen ise ka, et mis siin elu tähtis on ja tõesti kui see asi, mille pärast sul on tuju ära või kurb oled ei oma tähtsust pikemas faasis siis pole mõtet oma energiat sellele kulutada aga jah vahepal lihtsam öelda, kui teha. Super tunne on jälle sõprade keskel olla, keda olen kaua kaua igatsenud ja tahtnud näha. Lihtsalt kokku saada ja niisama jutustada või siis kuskile roadtripile minna. Vahepeal käisime Olaga ja tema sõbrannaga väljas paar korda ja tähistasime tema kooli lõpetamist, tean kui väga ta pingutas ja õppis selle nimel, seega oli mul super hea meel tema üle. Tema lõpetamisele minnes ostsin talle armsa õhupalli, jõudsin kohale ja parkisin auto ja autost välja tulles tuli õhupall paela küljest lahti lennates kaugele kaugel. Kui mul oleks piisavalt kiire reaktsioon olnud oleksin selle veel kätte saanud aga ma lihtsalt vahtisin seda õhupalli ja siis mõtlesin et nojah siis hahaa ja kõndisin ära. Ola sai kingituse ja kingituse juurde kuulus ka õhupalli pael :), mõlemad lihtsalt naersime selle üle. Pärast tseremooniat läksime tema perega õhtust sööma ja hiljem Mountain Viewsse tähistama selle pika teekonna lõppu.
Mul on super hea meel, et olen saanud Krissukesega kvaliteetaega veeta ja oleme nii palju koos teinud, isegi muru niitsime ära ilma muruniidukita :D vot see on Estonian power, ükski töö ei jää tegemata. Head ja halvad päevad käivad käsikäes ja super tunne on jagada oma parimaid hetki kalli inimesega ja kui tähtis on, et sul on toetavad inimesed kõrval, kui mõni päev kohe üldse ei lähe. Väga tänulik Krissule kõige eest ja suure toetuse eest. vahepeal ikka mõtlen, et nii kummaline aastaid tagasi elasime mõlemad Eestis, üksteisest tunnikese kagusel ja kumbki elasime oma elu ja ei teadnud, et elu/saatus meid kunagi kaugel California maal kokku viib ja et ta mulle nii kalliks saab.
Olen mõelnud, et kõik inimesed keda olen kohanud ja mu ellu jäänud, et oleme erinevatest maailma paikadest ja siis kuskil ühes kohas kokku saanud, otsustanud et me sobime kokku ja siis lihtsalt otsustatki, et vot see inimene mulle meeldib ja oleme sõbrad.
Olen nüüdseks kaks kuud tagasi Californias olnud ja tundub nagu oleksin siin juba kordi kauem olnud, palju on ringi käidud ja tehtud, kuna tunnen, et ei taha aega raisata ja ei taha miskit väga saatuse kätte enam jätta, kuna ma ei tea mis elu too ja võibolla juba suve lõpus pakin kotid kokku ja lähen tagasi Eestisse, you just never know!
Krissul oli emme külas ja käisime Napa Valley, mis on üks suurimad veinitootmise kohti siin ja maailmakuulsad veinid tulevad Napa Valleyst. Kuigi ma pole kunagi veinisõber olnud siis ikkagi tahtsin minna ja ringi vaadata ja näha ise ära see koht. Ilm oli super, ainult päike ja 35 kraadi sooja. Olen mitmeid veine maitsnud, koguaeg andnud uue võimaluse, et vot äkki see nüüd meeldib aga no pole ikka ühtegi leidnud, mis meeldiks aga oh ime, lõpuks saabus see hetk ja minu heakskiidu saanud vein kannab nime Malvasia Bianca 2018. Elus esimest korda ostsin veini ühe klaasikese, võttis ikka aastaid aega, et see õige leida. Käisime ka ühes vanaaegses lossis, mis nägi vinge välja.
Tahoe reisi ajal leppisime kokku, et ma teeme tripi Yosemite rahvusparki ja nii see toimuma saigi. Tegemist oli minu ühe bucket listis oleva kohaga ja kuhu ma kuidagi ei jõudnud, kui enne siin elasin, sest alati sellel ajal kui sinna mindi siis mina kahjuks nädalavahetusel töötasin aga vot seekord jõudsin ja hingematvalt ilus koht. Ma võiks neid waterfalle ja mägesid terve päeva seal istudes vaadata. Ja terve nädalavahetuse polnud meil seal levi, mis aitas meeltel puhastuda ja tõesti aeg maha võtta, kuigi mõnesmõttes sai sellest ka natuke selline olukord, mida pole tahtnud. Olin oma perele eelnevalt öelnud, et lähen sinna aga ma ei maininud, et levi pole seal üldse ja seega tekis sellest natuke segadus, kus mul pere midn taga otsis, sest olin mitu päeva levist väljas. Aga lõpp hea kõik hea ja minuga oli ja on kõik korras. Meie seltskond oli super ja tegime vinge matka, oli raske aga waterfalli peale jõudmine oli seda kõike väärt, osa meist läks veel rohkemgi üles aga meie otsustasime alla tagasi minna ja tagasi telkimisplatsile minna, kuhu oli omajagu sõitu. Õhtul grillisime ja järgmine päev leidsime suvalise jõeäärse koha kus saime oma grilli, toolid ja muusika üles sättima ja olim seal terve päeva, lihtsalt niisama unustamas, mis tulemas ja mis läinud, olime antud ajahetkes ja elu tundus ilus!
Mai kuus käisime Lake Tahoes ja see oli minu tagasitleku tähistaine, kuna see on minu üks lemmikumaid kohti maailmas ja seal olla parimatega oli super tunne. Kui lootsin ja ootasin, et ilma on ilus ja päikeseline, siis ilmataati mängis vingerpussi ja hoopis lund sadas, mida ma enam ei oodanud mai kuus aga mis seal ikka. Õues mullivannis olla samal ajal kui kuu silitab pead, lund vaiksetl sajab ja ise istud soojas mullivannis - vot see oli imeline! Käisime niisama ringi vaatamas, matkamas ja tegime kõik koos süüa ja lihtsalt veetsime koos aega, nii hea on tagasi olla. Super!
Sain kogemuse võrra rikkamaks, kui ühel hommikul aknast välja vaatasin ja mõtlesin, et kuidas mul asjad, mis olid eelnevalt istmete vahelisse hoiukohta ära on pandud, et miks ja kuidas see on nüüd juhiistmel ja no sellel hetkel juba teadsin mis toimub. Sellel ajal kui mina öösel magusat und nautisin, käisid mingid hullukesed ja otsustasid mul auto akna katki lüüa, et miskit head leida aga no ma teadsin juba enne seda ja auto oli tühi, niiet vennakestele jäi puhas lõhkumise rõõm aga no kurja, mina ju pidin selle nende rõõmu kinni maksma. Õnneks Krissu juba teadsin, kus vahetada, kuna tal seda eelnevalt kaks korda juhtnud ja sõitsingi sinna kohale ja aken nagu niuhti 40min vahetud ja rahakott selle võrra natuke kergem. Nüüdsest võtan isegi kõik auto dukmendid autist ära ja jätan kõik luugid avatuks, et need hullukesed teaksid, et pole msikit võtta. Sellel samal ööl, kui minu autosse sisse murti oli veel viie erineva auto aknad katki löödud, tundub, et poistel oli tegus öö selja taga.
Olen aastaid mõelnud, et tahaksin oma asja ajada ja no neid mõtteid, mida teha on väga palju peast läbi käinud, enamasti on see nagu samasse valdkonda suundunud aga sellist ühest mõtet pole tulnud ja koguaeg on väike segadus olnud, et kuidas alustada ja et kuidas saada asi tööle ja raske on olnud sellist üldpilti luua. Californiasse tagasi tulles on mul olnud aega mõelda ja kuidagi on tulnud selline selge pilt silme ette, et täpselt mis see peaks olema ja kuidas peaks olema ja kus peaks olema, lülid on omavahel, kuidagi seotuks saanud ja ärevus on see, et as nüüd ongi see hetk, et saan paberile kirja panna, mida tahaksin teha ja kuidas seda luua. Pean nüüd leidma hetke, et see kõik kirja panna ja hakkama mõtteid paberilt teoks tegema. Aga sellega seoses on see, et pole nagu kindel, kas see peaks olema Eestis või siin Californias. Mõnesmõttes on ju Eestis kõik süsteemid teada ja teada, kuidas peaksin alustama aga samas usun, et Californias läheks see asi ka väga hästi, lihtsalt erinevus selles, et siinse ärinduse kohta ma väga palju ei tea, vähemalt hetkel veel. Tunnen ennast natuke imelikult, sest olen aastaid tahtnud ja ootanud, et lõpuks tekib seos kõige vahel ja etekujutus mida teha ja siis tleb see just siis, kui tagasi Californiasse tulin ja tunnen, et Eesti võibolla oleks kergem koht selle loomiseks. Olen viimased kaks nädalat selle peale mõelnud, et mida teha ja kas peaks see Eestis toimuma, pole veel välja mõelnud, eks ma siis mõtlen edasi. Endiselt on mul veel nimi ka puudu, olen pere ja sõprade käest uurinud ja küsinud, ise palju välja mõelnud aga kuidagi pole tunnet ühegi nimega olnud, et vot see on õige. Ja nii nagu ikka minuga, tihtipeale satun mingi jama keskele, siis seekord on mul tervisega seotud mure, olles siin väikest viisi arstide vahet käinud, siis mõtlen, et kas lihtsam oleks sellega tegeleda siin või kodumaal. Seega minu saatus on hetkel lahtine, võtan päeva korraga ja naudin siin olemist aga võibolla viib tee mind tagasi Eestisse, eks seda näitab tulevik. Aga kõik on hästi, iga päeva tuleb nautida ja hinnata seda, mis on olemas mitte seda mis võiks olla.
Olen oma perega alati lähedane olnud ja olen eemal olnud üle viie aasta, vahepeal külastanud paarist nädalast kuni paari kuuni aga eelmine aasta juhtus see, et jäin terveks aastaks ja no see pikk aeg hetkel tunnen, et on pannud mind rohkem hindama pere lähedal olekut ja igatsen oam õe pisikesi hullukesi, isegi kui nad väikesteks hullukesteks muutuvad ja mul kõrvad vilisema panevad. Mul on kahju, et tegelikult sellest aastast Eestis sain terve perega koos veeta ainult piiratud aja ja seda aasta teisel poolel aga olen sellegi aja eesti tänulik ja mis mulle väga meeldib, et lõpuks kolis mu õe pere tagasi Lõunasse ja lähemale kõikidele.
Muide, kui inspiratsiooni vaja ja oled lugemishimuline siis võta kätte Elon Muski raamat "How the Billionaire CEO of SpaceX and Tesla is Shaping Our Future". Raamat õpetabki palju ja elu on riski väärt, mõned otsused on rasked ja mõnikord lähebki asi sõna otseses mõttes metsa ja siis veel viis korda aga ära anna alla ja küll õnnestub, tuleb lihtsalt uskuda endasse, seda mida teed, mis eesmärgid sul on, töötada selle nimel ja kõik on võimalik. Kõlab küll kergelt aga täpselt nii on maailmas paljud tänapäevaks edukad inimesed tippu jõudnud. Ära anna alla ja kui tunned, et ah minu mõte pole nii hea või pole seda väärt, siis mõtle, kui Steve Jobs või Bill Gates oleks omal ajal nii mõelnud, siis võibolla praegu oleks meil Apple asemel Banana :). Hoia lippu kõrgel ja fuck what everybody else is thinking!
Iga päev on seiklus ja nagu juba ütlesin iga päeva tuleb nautida nii, kuidas saab ja võtta nii palju kui saab. Mul on vedanud, et mul on kaks kodu California ja Eesti ja mõlemas kohas nii super inimesed. ma tean, et olen seda palju igal pool korrutanud aga no tõesti, olen õnnega koos, et mul elus ja minu ümber on nii head inimesed, et vahepeal mõtlen, kuidas või millega ma selle välja olen teeninud. Aitäh kõigile super inimestele, kes nii heas kui ka mitte kõige parimatel aegadel on minu kõrval olnud ja toetanud ja alati positiivsust mu ellu toonud. Olen alati oma inimestele olemas kuna iganes nad mind vajavad ja tean, et nii mõnegagi ei ole kirjavahetuses tihti aga tean, ma olen siin ja alati olemas, alati!
Soovin teile kõigile super suve jätku ja loodan, et ilmad lähevad natuke soojemaks, sest päikesepataraid on vaja enne pimedat talve täis laadida. Olge tublid! :)
(sorry kirjavigade pärast!)
Kui soovid mu seiklustega igapäevaselt kursis olla siis tsekka mu instagrami mariijuht :)
