Sooooojad tervitused kõigile, hetkel, kui kuulen Eesti ilma kohta uudiseid siis mõtlen küll, et no kuhu ma sattunud olen, millega ma selle ära olen teeninud. Ja seda kõike head mõttes, kuna meil siin juba vaikselt viskab 26 kraadi, õhk on kuum. Minu jaoks ongi natuke sassis kõik, kuna tavapärasest jäi vahele talv ja minu jaoks on olnud lõputu suvi, totaalselt. See, kui siin loetakse talve selleks, kui paar nädalat sajab ja on natuke külmem kui tavapäraselt siis no see ei ole mingi talv. Olen ikka harjunud -25 kraadiga aga eks kui kunagi peaks veel sellist asja kogema, siis usun, et uuesti alustada sellise talvega pärast sellist aastaringset soojust siin, saaks väga raske olema. Siiani on plaanid ja unistused, et tahaks siia jääda. Jah tean, et pere ja sõbrad kõik väga kaugel aga oma elu mina enam Eestis ei näe. Mõnesmõttes kurb aga samas on mul hea meel, et oma unistuse nimel kõvasti tööd tegin ja elu pakkus mulle sellise võimaluse. Täiesti juhuslikult Californiasse, täiesti juhuslikult super super pere juurde. Vahepeal oli selline energia langus natuke aga nüüd tunnen, et ma lihtsalt ei suuda ühes toas üle 5 minuti olla, kuna koguaeg tahaks midagi teha ja kuhugi minna, kellegiga kokku saada ja nii palju on kohti mida avastada ja näha. Ei tea, mis mulle sisse on läinud aga mul on täiesti pöörane isu kõike uut näha ja matkama minna jne. Mis minu joaks on super tore ja mis mulle hullupööra meeldib on see, et enamus noortele meeldib käia matkamas, mida Eesti noortele üldse teha ei meeldi või isegi kui neile meeldiks siis miskipärast nad ei lähe matkama. Siin on see üks lahedamaid tegevusi noortel ja no ütleme nii, et on kuhu matkata ja on mida näha kah. Aga Eestis on nii palju ilusaid kohti ja nii palju näha, et Eesti selle koha pealt alla ei jää, lihtsalt tuleb natuke ise uurida ja aju tööle panna.
Alustan siis eelmisest neljapäevast, tööpäev oli pöörane nagu ikka iga neljapäev. Õhtul pärast tööd vahetasin riided ja saime tüdrukutega Cheesecake Factorys (edaspidi - CF) kokku, enne seda võtsin ühe oma sõbranna tema kodust peale ja saime kokku teiste seal. Kokku oli meid kuus tüdrukut ja nalja sai palju, nii tore õhtu oli. Jätkuvalt on CF mu lemmik restoran, kus kunagi üldse käinud olen. Söök on alati super ja teenindus on viimase peal. Pärast sööki andsime meie laua teenindajale märku, et meil üks sünnipäeva laps, toodi lauda juustukook, mille mina ja Melanie hoolikalt välja valisime. Nii armas kõik teenindajad laulsid palju õnne sünnipäevaks ja taldrik oli nii ilusasti kaunistatud. Lina oli täiesti hämmingus sellest üllatusest. Oligi kell juba üksteist õhtul ja oli aeg koju minna. Reedene päev on minu joaks alati kuidagi väga kerge, eks kuna tööd on natuke vähem ja ikkagi nädalavahetus käes ja tavaliselt olen ma ülimas meeleolus, mida ma tegelikult olen iga päev. Päev möödus trenni saatel, siis toiduainete shoping ja siis juba poistele järgi, õhtusöök, poiste vann ja oligi minu tööpäev läbi. Õhtul otsustasime Melaniga välja minna Campelli. Sel õhtul jäi Sunny truuks San Jose kesklinnale ja kuna oli juba liiga hilja, kui teada andsin, et oleme Campellis. Minu uues lemmik koht on Campell, no see on nii nunnu ja seal on nii palju kohvikuid, baare, klubisid jne. Paksult rahvast täis ja mulle see meeldib, kõik väga sõbralikud ja alati palju teha. See kord siis läksime Mehhiko baari El Guapos, mis on nii üli mega vinge koht, et sinna ma võin minna kasvõi iga nädalavahetus ja no muidugi silmailu on palju ;). Õhtu lõpetasime Iiri pubis, kus oli ka meeletult rahvast, kuna lõpuks oli kell juba palju ja mina pidin järgmine päev ikkagi tööd tegema hommikul kell üheksa, siis seadsime sammud kodu poole.
Laupäeva hommikul alustasin tööga, olime niisama hoovi peal ja koristasime, sorteerisime mänguasju, mis saab ära visata ja mida nad tahavad alles jätta ja mis anname ära, lõpuks sai hoov päris puhtaks kohe või siis õigemini öelda tühjaks, nii nagu ikka mulle koristada meeldib. Sunny ikka ütleb mulle, kui ta minu juurde tuleb, et mu tuba on nagu muuseum. Aga mulle meeldib nii, kui kõik on omal kohal ja kõik kenasti puhas. Pärast läksime poistega kinno, ning pärast kino läksime parki mängima. Mulle tõsiselt meeldivad need pargid siin, mõnikord peaksin pilti tegema ja saatma Eesti ametnikele, kes tegelevad avalike mänguväljakutega, võibolla nad saaksid natuke ideid. Pärast tööd, läksin kiirelt dušši alla, kuna pidin kella viieks täiesti valmis olema, nimelt pidin Eccesega minema päikeseloojangut vaatama. Aga nii nagu ikka siin kõik inimesed hilinevad, siis lõpuks saime kokku alles pärast kuute õhtul. Enne seda tahtis Sunny minuga kokku saada ja frozen jogurtit sööma minna, minu maja lähedal on üks väga hea koht, mis on siin San Joses (SJ) väga tuntud. Istusime natuke ja pidingi kiiruga koju minema ja asjad võtma. Lõpuks kui jõudsin kohta, kuhu pidin oma auto parkima, nimelt tema sõbra maja juurde siis ohh mida üllatust. Nad olid rentinud auto ja plaanis oli minna Santa Cruzist nats edasi ühte randa kämpima ehk siis telkidega. Ja sel hetkel olin ma täiesti hämmingus, kuna mul olid õhtuks juba plaanid, sõbranna sünnipäeva pidu. Aga mõtlesin, et no pidutsetud on ju küll ja küll, et tuleks võimalust ära kasutada, lõpuks siis saatsin kõigile sõnumid, et ma ei saa tulla, et sõidan San Josest ära ja alustasimegi oma sõitu. Ma olen nii õnnelik, et ma sellise otsuse vastu võtsin sinna minna, mitte SJsse jääda. See oli mega vinge õhtu või siis öö koos sõpradega. Mulle meeldib, et mul on kohalikke sõpru kaa, kohe väga meeldib. Ma ei hakka üksikasjalikult seda kõike kirjeldama aga see oli super lihtsalt! Pühapäeva vara hommikul tulime tagasi, kuna poistel oli jalka mäng. Mina sain Sunnyga kokku, kuna ma olin nälja kätte suremas. Pärast lõunat hängisime niisama ringi siin minu ilusas linnaosas Willow Glenis ja kell neli pidi Sunny tööle minema. Mina sain Olaga kokku ja tee viis siis taaskord Campelli El Guaposse, nii väga meeldib mulle see koht. Rääkisime niisama juttu ja nautisime muusikat taaskord silmailu :). Õhtul sain veel Eccesega kokku ja oligi aeg koju minna, kuna sellel esmaspäeval oli mul pika tööpäev, nimelt võtsime poistega koolist vaba päeva ja otsustasime randa minna ehk siis tee viis jälle Santa Cruzi. Veetsime terve päeva rannas, kuna Marii sai kenasti kõva päikesepõletuse, niiet tagumine keha pool on punane ja esimene pool on valge ja veel prillid päevitasin ka pähe, niiet terve komplekt. Tööpäev lõppes kõvasti varem, kui muidu, kuna oli pikk päev. Ja oli tähtis päev, oli St. Patrick's day, niiet saime tüdrukutega kokku taaskord Campellis ühes Iiri pubis ja kuda muidu kui peavad seltskonnas ikka õiged iirlased ka olema. Nalja sai nii palju, mina ja Melanie, saime endale ka laste tatokad. Muidugi pidi iga üks midagi rohelist selga panema ja kuna minul olid ühed rohkelised püksid, mis Eestist kaasa võtsin aga mis on mulle nii suured, siis tõmbasin rihmaga pingule ja oligi olemas. Aga nü ütleme nii, et mega ahistav tunne oli jälle pikki pükse kanda. Kuna meil on nii palav, et ainukeseks asjad, mida ma meelsasti kannan on lühikesed püksid ja kleit. Minust on saanud täielik kleidi friik, nii väga meeldib. Koju jõudes läksin kohe magama, kuna hommikul hakkas tööpäev nii nagu ikka 7.15am. Teisipäev möödus lennates, nagu oleks vahele jääinud, sellepärast arvasin kolmapäeval,et on alles teisipäev ja olin täiesti segaduses. Kolmapäeval pärast kooli veetsime pikalt aega pargis pesapalli mängides ja päikest nautides. Muidugi pärast esmaspäevast päikesepõletust on raskusi autosse istumisega, kuna kui auto on kuskil päikese käes seisnud siis iste on nii tuli kuum ilma päikesepõletusetagi aga koos sellega on see lihtsalt kõrvetab. Iga kord kui istun siis oigan ja räägin omaette ja poisid siis naeravad, et nad panevad mulle järgmine kord ise päikesekreemi, et ma ära ei põleks.
Täna oli meil siis neljapäevakesekene, võtsin aega, et lihtsalt koduseid asjaajamisi teha, kuna neid juba omajagu siia kogunenud. Koolitööd vajab tegemist, paberimajandus minu teiseks aastakas, reisi plaanide korraldamine ja pluss veel sada teist asja. Täpselt nii, nüüd on see tehtud, paberid on allkirjastatud ja arvatavasti lähipäevadel postitame tagasi agentuurile, et nemad saaksid saata paberid uuesti ametnike kätte, kes annavad oma nõusoleku minu siiajäämiseks ka teiseks aastaks. Ma ei saa ühest asjast aru, miks mulle ikka pole päris kohale jõudnud, et ma siin Californias olen, et elan siin paradiisis, no ei jõua kohale. Igaljuhul on nädalavahetuseks plaane tegemist nii palju, et tuleb parimad tegevused selleks nädalavahetuseks välja valida ja asjad paika panna, kuhu minna.
Siinkohal nagu öeldakse "stay tuned" ja kirjutan järgmine nädal jälle. Tunnen ise, et mul on palju rohkem kirjutada, kui kirjutan nädalas korra, siis palju rohkem asju toimunud.
Loodan, et teil ka see kauaoodatud kevad lõpuks saabub!!!
Kõike kõige kõige paremat MU EESTLASED!!!
Marii
Ma olen totaalselt armunud - CA on kõige õigem koht minu joaks, armastan!
Lina :)
Vasakult: mina, Sunny, Melanie
Paremalt tagant: Lina, Madoka, Cutie
Happy 24/7, ei oska enam teisiti :)
Camping Santa Cruzis, super õhtu ja öö! Pildil koos Debbiega :)
Mõlemad väga head sõbrannad, vasakul Ola ja paremal Melanie
No me ei olnud üldse valmis pildi jaoks, näo lihased liiga lõdvad veel :D
Elukene siin on päris crazy, et üks päev jõudsin esimest korda wc-d kasutada pärast kella kuute õhtul, jep täpselt nii, lihtsalt ei olnud aega. Nii palju asjaajamisi, kool, pikendamine, sünnipäevad, matkad, reisid, töö, Ketu ja Marko tulek, jne. Anyway seekordne postitus tuleb mitte ajalises järjekorras, miskit kindlasti on aga ma ei hakka ajusid ragistama ja seda kõike ajaliselt korektsesse vormi ajama.
Viimane veebruari kuu nädal möödus vihmaselt, kuni eelmise nädala keskpaigani oli vihmaperiood ja sadas päris palju. Nüüd näitab ilmateade, et kuumus on tulemas. Aga ikkagi on hetkel üks kõigi aega suurim põud, nii uudised räägivad ja vihma oleks veel ja veel vaja. Trenni minnes on dušširuumis suured sildid "save water", niiet olukord ei ole kiita. Hetkel enam vihma ei näita ja õhk on järjest kuumemaks läinud. Niiet mida vähem riideid seljas on seda parem endal on, hetkel kannangi mina ainult lühikesi pükse, ilma varukateta topi ja plätusid. Mingi imelik tunne on hinges, selline ärevus on koguaeg, nagu midagi suurt oleks tulekul, õnnehormoonid on laes ja naeratus laiem kui kunagi varem. Õnnelik!
Veebruari viimasel päeval käisime kinos sõpradega, terve päeva oli vihma sadanud. Kinost koju sõites, mõtlesin, et koju jõudes poen kohe voodisse, kuna kell oli juba ühe peal ja mõnus on kuulata vihma krõbinat, siin ju seda nii tihti ei juhtu nagu Eestis. Aga kus sa siis sellega, tore pesukaru jalutas meie välisukse ees ja lõpuks otsustas sinna maha potsatada ja vihma eest varjule jääda. No ja mina seal autos lihtsalt mõtlesin, et tore lugu küll, nüüd ei saagi tuppa. Lõpuks pärast 10 minutilist passimist autos, otsustas ta lõpuks siiski oma teekorda jätkata, panin kiirelt naerdes jooksuga toa poole ajama, oh seda õnne tunnet, kui lõpuks tuppa sain. Järgmine päev tegin natuke tööd. Otsustasime poistega pereemale ja pereisale üllatus lõunasöögi valmistada ja see läks korda, väga tore oli. Poistele tõesti meeldib süüa teha ja nagu nad on öelnud, siis kui nad suureks saavad avavad nad restorani. Õhtul pidime kokku saama meie uute ja vanade sõpradega, kokkusaamise paigaks oli siis vana hea koht San Jose bar & grill (SJBG). Õhtul oli vinge ja korralik.
Ja oligi kiirelt jälle esmaspäev, mis tähistas uue töönädala algust. Nädala sees käisime Sunnyga erinevates kohtades lõunat söömas. Leppisime nüüd kokku, et iga nädal käime kuskil uues kohas uudistamas. Üks nädal käisime Mehhiko restoranis ja mõtlesin, kuidas minu keha reageerib aga polnud mitte midagi. Ning Vietnami restoran oli täiesti tavaline, mulle tundub, et see kurikuulus supp, mida kõik seal söömas käivad on täpselt meie frikadelli supi maitsega ja lõhnaga, imelik. Kuna eelmine nädal olid ilmad juba paremad, siis nii mõnus saab poistega jälle peale kooli, pargis käia ja mängida. Nädal möödus üliheli kiirusel nagu kõik eelnevadki, tundub, et mida lähemale kuumad ilmad ja suvi tuleb, seda kiiremaks läheb elu, käimist ja tegemist nii palju. Terve nädala tegelesin enda kooli asjadega, uurin ja puurisin, kust saaksin oma ühe krediti kätte ehk siis ainepunkti, mis mul veel puudu on. Nimelt on sul vaja 6 ainepunkti aasta eest, et pikendada enda olekut siin, kui need kokku pole kogutud 45 või midagi sellist päeva enne siis on koju minek. Ja seda ma endale lubada ei saa, nüüd siis kõik kooliga korras, registreeritud ja asi ametlik. Aprillis on mul siis ühe nädalalõpuline koolitus San Fransiscos, mis kestab kaks päeva, teemaks siis Ameerika kultuur jms. Aga selle kooli jaoks on mul vaja kirjutada kaks pikka referaati etteantud teemadel, see koolitööd ootab tegemist. Aa unustasin kirjutada, et selleks viimaseks kursuseks võtsin soome keele, mõtlesin, et miks mitte, võibolla läheb kunagi vaja. Tegelikult hing ihaldas keraamika kursust aga see nats ülejõu käiv hetkel aga küll jõuan. Vaja veel USA riigile maksud ka maksta, niiet hetkel on väga palju väljaminekuid. Suur reis ka tulemas koos Ketu ja Makuga :).
Neljapäeva õhtul, kui poistel oli kungu fu, istusin seal ja mõtlesin, et peaks enda mail.ee postkasti tsekkama, pole ammu vaatanud,mis seal on. Ja ohhoo üllatust, lõpuks ongi siis asi jõudnud sinnamaani, kui agentuur tahab teada, kas soovin pikendada enda siin olekut või tahan tagasi koju minna. Mis te arvate, mida ma teen? :) Laupäevaks oli mul kaks piletit Sharksi mängul, seekordseks vastaseks oli Montreal Canadiens. Viimasel ajal läheb Sharksil väga hästi ja no mäng oli super, lihtsalt nii vägev elamus ja tahan kindlasti veel minna. Sharks võitis 4-0 ja rusikaid oli mängus rohkem kui muidu. Kohe pärast mängu sõitsime Campelli, kuna saime kokku väga paljude sõpradega ja väga tore õhtu oli. Pühapäeval oli plaanis sõpradega Santa Cruzi minna aga lõpuks miskipärast viis tee San Fransiscosse. Meeletult tore päev. Olen ju mitmeid kordi SFs käinud aga siiamaani ei ole jõudnud oma Golden Gate silla pilti teha, selle sain ka siis lõpuks tehtud, järgmiseks sammuks oli Lombard street jälle, sealt alla sõita ja sinna jõuda oli päris naljakas, SF on linna, mida sa iial ei unusta. Seejärel ootas Union square, mille kõrval on USA suurim Macy's ja mille katusel on minu kõige lemmikum restoran Cheesecake Factory, ei olnud küsimustki, õhtusöögi sõimegi seal. Vahepeal unustasin ära söömise, kuna vaade linnale oli imeline, istusime väljas ja terve see õhtusöök on super. Viimaseks punktiks oli Twin Peaks ehk siis koht, kust on vaade tervele linnale, see on kirjeldamatu. Kõike seda ei saa anda edasi mitte ühegi pildi ega videoklipiga, seda kõike peab ise nägema.
Siiamaani on hetki, kus ma vaatan enda ümber ja ei suuda uskuda, et olen siin, elan siin. Siin, mida kõike kunagi filmidest nägin. Kõik need kohad, super lihtsalt, elu Californias on olnud enneolematult super luks, mul pole nii palju sõnu kirjeldamaks siin oldud aja mõju mulle enesele ja minu elule. Kurb on ka natuke, et tahaks seda kõike kallite inimestega jagada aga vot kõik on nii kaugel. Olen nii uhke, et olen eestlane ja tunnen ennast väga erilisena siin. Igatsen ja armastan enda inimesi, sõpru, pere aga kahjuks ei ole mul igatsust mu kalli Eestimaa järgi. Eks liiga vähe veel oldud ka siin aga hetkel tunne selline.
Viimasel ajal olen hakanud tähele panema inimeste naeru, missugune on naer ja kui kõrge või madal on hääletoon. See on lausa uskumatu, et igal inimesel on oma naer, mõelge kui palju erinevaid naerusid maailmas kokku on. Mõnikord tulevad sellised naljakad mõtted.
Reedene päev oli esimene päev, kus sõitsin van-iga, noo raske värk ei teagi, mis selle eesti keelne sõna on, väikebuss? Väga vinge oli, minu auto on nagu kirp selle kõrval aga teen väikseid harjutusi sellepärast, et kui Ketu ja Marko tulevad siis arvatavasti pean päris tihti van-i kasutama. Sunny tuli minuga toiduainete shopingule kaasa, sinna minnes otsisime parkimist umbes 10 minutit, mis alguses oli päris naljakas, et seal ei olnud ühtegi kohta ja siis võttis keegi jälle nina eest ära aga lõppude lõpuks olin ma juba päris pahur. Tagasi koju sõites, sai meil nii naljas, üks kuu sõitsis peaaegu terve tee meie kõrval ja no viimasel hetkel andsin oma telefoni Sunnyle et ta filmiks, ütleme nii, et see kutt sõitis ilma, et oleks kätega roolist kinni hoidnud, kuna ta lihtsalt tantsis autos. Üritan siia video ka üles laadida.
Sellel nädalal on plaane jälle palju ja tööd palju. Neljapäeval on tulemas suur sünnipäeva õhtusöök sõpradega Cheesecake Factorys. Ootan juba põnevusega, tõotab tulla väga tore õhtu. Ja tulemas ju suur pidupäev St. Patrick pidustused :D
Teate, kahju on sellest, et sõbrad või tuttavad, keda tean hakkavad vaikselt lahkuma ehk siis tagasi koju minema, et see aeg jõuab järjest lähemale ja lähemale, kurb täitsa mõelda, et keegi eriline sõber läheb koju ja sa võibolla ei näe teda enam kunagi. Sunny koju minek on siis augustis. Enne seda tähistame veel minu sünnipäeva Las Vegases ja siis ongi aeg tal koju minna. Aga tean, et ta tuleb mulle siia külla, niiet pole hullu, näeme veel.
Igaljuhul lisan pildid ja video, ning annan endast parima, et järgmine postitus ei tuleks kuu aja pärast.
Olge tublid, suured kallistused ja musid kõigile armsatele inimestele, igatsen teid kõiki!
Marii
Selline lift siis :)
Tegime poistega cupcake, kes fb-s sõbralistis, see teab ka seda, mis lugu nendega kaasa käib.
Sharksi mäng :)
Hümn :)
Kakluseid on nii mitmeid, tegin siis ühest pilti ka
Vihmane Cali
Ja muudkui sajab...
No mida leid, korralikud prillid :)
Kus on Marii? :)
Väga kallid kõik :)
Vihmase päeva lõunasöök, juustu brokoli supp :)
Lõunasöök, või pigem võiks nimetada seda nädala söögiks. Üle poole tuli karbiga koju kaasa.
Lõpuks on see hetk käes, tuleb otsus teha!
Mängul
Golden Gate bridge
Me, so happy...
Painted ladies :)
Union Square, Macy's katusel Cheesecake Facorys
Kevad!
Korea, Saksamaa, Eesti ja Belgia :)
Lombard street
San Fransisco, miljoni dollari vaade!
Ja meie õhtusöögil, väsimus missugune, näost näha, kõigest kaks tundi und :)
Sorry muusika pärast mis taustaks käib :D alles nüüd märkasin, et Backstreet boys hahh :D aga temal käis autos hoopiski teine muusika :)
