Cälifornia: December 2016

Hello kõigile,

Kui aus olla siis on väga imelik eesti keeles kirjutada ja tean juba ette, et tuleb hetki, kui eesti keeles on raske leida õiget sõna ja inglise keeles kõlab palju paremini, eks see on paratamtu osa Eestis eemal elamisel. Nii siis on peaaegu aasta aega möödas minu viimasest postitusest hahaa, tundub väga pikk aeg aga samas see aasta on nii kiirelt möödunud. Kahju natuke, et Sydney elust ja olust ainult paar postitust jõudsin teha, muidgi on mul pildid ikka arvutis aga nüüd juba uues kohas, uued pildid ja uued muljed. Sydneyst otsustasin kolida Aucklandi, mis on suur linn Uus Meremaal, lisan natuke infot Uus Meremaa ja Aucklandi kohta ja siis juba natuke minust endast ja kuidas mul siin läheb!

Uus Meremaa on Austraalia naaber ja koosneb peamiselt kahes suurest saarest Lõunasaar ja Põhjasaar, kuid pisikesi saarekesi on neil ümberringi omajagu. Suuruselt on Uus Meremaa natuke väiksem kui Itaalia ja Jaapan aga suurem kui Suurbritannia. Pealinn on Wellington, mida kutsutakse tuuliseks linnaks 405 000 elanikuga, mis asub Põjasaare lõuna poolses otsas. Vana pealinn ja Uus Meremaa suurim linn on Auckland ehk Purjete linn, mis asub Põhjasaare keskel, kus elab 1,495 000 inimest, mis on sama palju inimesi, kui Eesti riigis kokku. Kolmandaks suurimaks linnaks on Christchurch, mis asub Lõunasaarel ja on omakorda suurim linn Lõunasaarel, kus elab 389 700 inimest. Enamus inimesi kutsub Uus Meremaalasi Kiwideks, kuna Kiwi lind on nende sümboliks ja riik on koduks kõige maitsvamatele kiividele! Pärismaalased on Maori rahvusest ja terves riigis hinnatakse Maori kultuuri kõrgelt, mis mulle isiklikult väga meeldib!

Mõned huvitavad faktis Uus Meremaa kohta! Erinevalt Austraaliast ei ole Uus Meremaal mitteühegi mürgist looma välja arvatud üks Katipo ämblik. Uus Meremaal on ametlikult kaks hümni, mõlemad on võrdse tähtsusega. Esimene inimene, kes vallutan Everesti oli pärit Uus Meremaalt. Aucklandi kutsutakse Purjete linnaks, kuna seal on rohkem paate/jahte elaniku kohta, kui kuskil mujal maailmas. Väga plaju huvitavaid fakte saab lugeda siit: https://www.buzzfeed.com/jemimaskelley/things-you-did-not-know-about-new-zealand?utm_term=.wskWz8amL#.idQWBLJqQ

Saabusin Aucklandi 4.juuni varahommikul ja linn tervitas mind imelise päiksetõusuga! Olin eelnevalt Aucklandi külastanud Jaanuaris. Mai kuu alguses ütlesin head aega Sydneyle ja suundusin Eestisse, kus veetsin 4 nädalat pere ja sõprade seltsis. Taaskord oli aeg asjad pakkida ja suunduda sõna otseses mõttes maailma lõppu, Eestist Uus Meremaale on 17 123km ja reisi pikkuseks keskeltläbi 27 tundi, saab ka natukene kiiremalt ja saab ka pikemalt. Kuna siin Uus Meremaal nagu Austraaliasgi on aastaajad vahetuses muu maailmaga, siis saabusin Aucklandi talve algul. Ütleme ausalt pärast meeletult kuuma suve Sydneys, kus kuumakraadid ületasid 40 kraadi oli see mu kehale täielik šokk (ei osanud seda sõna kirjutada ja pidin google tõlget kasutama :) et õiget eesti keelset kirjapilti näha). Ma ei olnud ennast selleks ette valmistanud mite kuidagi, saabusin talve alguses, Juulis ja Augustis läks temperatuur väga külmaks, mäletan et ühel õhtul oli ainult 1 soojakraadi. Jah muidugi mõtevad nüüd kõik, et mis see siis ikka on, et Eestis on -20 talvel aga vot siin Uus Meremaal on õhk nii niiske, et kui sul on 1 kraad sooja ja õhuniiskus on 80% siis on see väga väga külm! Pluss majad on soojustamata ja küttesüsteemid enamasti puuduvad. Mäletan, et olin õnnelik, et olen Põhjasaarel, kuna Lõunasaarel on väga külm ja seal sajab ka lund. Tunnen, kuidas elamine soojas kliimas on juba jõudnud mind ära hellitada. Selle talve jooksul siin olin ma kokku haige vähemalt 6 korda ja kui ma ütlen haige, siis ei mõtle ma ainult nohu või köha vaid ma olin ikka kohe päriselt haige. Tean hästi, et see on normaalne, kui vahetad mandrit või isegi riiki, et seal on erinevad bakterid ja on normaalne kui jääd alguses haigeks, kuna sinu organisim harjub sellekõigega ja kui ma haigeks jäin siis teadsin, et see ongi põhjus aga nii kui terveks sain jäin jälle haigeks ja siis jälle ja jälle...See absoluutselt kurnas mu terve keha ja tegi mind väga nõrgaks. Ma pole kunagi elus nii haige olnud, et paari kuu jooksul olen üle 6 korra haige. Õnneks tulin sellest lõpuks välja ja nüüd on pikemat aega enesetunne hea olnud.

Minu kohanemine siin Aucklandis on olnud väga kiire, kuna tunnen, et kultuur, tavad, elu ja linn on väga sarnased Sydney elule. Aucklandi linna ülesehitus on peaaegu sama, mis Sydney, väga lihtne oli õppida linna tundma, kus ja mis asub. Samas Auckland meenutab mulle natuke Tartut ka, tunduvalt väiksem linn kui Sydney aga samas piisavalt suur ja kuidagi tunnen, et süda on õiges kohas, mida ma tundsin ka Tartus elades. Ja samas meenutab mulle Auckland ka Mauit, Hawaiid, siin on ju sama moodi saare elu ja kõik on nii murevabad. Tunnen, kuidas siinne elu mind endasse tõmbab, aeglane elustiil, kellegil pole kuskile kiire, kõigil on aega ja inimesed täielikult naudivad elu, kellegil pole aega stressata ega liigselt muretseda. Et sellise elutempoga ja elustiiliga harjuda võttis mul ikka aega ja tegelikult päris kaua võttis aega ja alguses oli väga raske, kuna mida iganes tahad siin teha sa pead arvestama, et kõik võtab kaua aega ja see tekitas mul alguses meeletult stressi ja rahulolematust, kuid nüüdseks olen sellega väga harjunud ja isegi naudin seda.
Töö otsimine võttis väga kaua aega, kuna tegin Sydneys otsuses, et sellel korral tegutsen natuke teisiti, kui eelmistel kordadel, kus mul oli alati töö juba ees ootamas. Tahtsin sellel korral kogeda tööotsimise vaeva koha peal olles ja samas teadsin, et mul ei ole sellega nii väga kiire. Muidugi ei teadnud ma ette, kui palju emotsioone mind ees ootab, kui palju pettumusi ja kui palju mitte alla andmist endasse pean sisestama. Sellel korral otsustasin, et ma ei taha lapsehoidmis tööd vaid mis iganes muud tööd. Kuna mul ei olnud eelnevalt Uus Meremaa töökogemust ja mu viisal oli nii rumal tingimus peal, et tohin ühe tööandjaga töötada ainult 3 kuud siis see kõik kokku seadis mu tööotsingule piirangud. Ma täpselt ei teadgi, kui palju CVsid ma välja saatsin aga number on kindlasti kolmekohaline. Ma pole kunagi olnud see inimene, kellele meeldib niisama kodus passida ja lihtsalt ilus lillepott olla, tundsin, kuidas väike kurbuse tunne ligi hiilib ja muidugi päev päevalt läks see tunne järjest suuremaks. Aucklandi tööandjatel ei ole kombeks sulle teada anda, et sa tööd ei saanud ja vahepeal helistavad nad sulle paar kuud hiljem, et töökoht on sinu. Päevad läksid ja ikka ei olnud ma tööd leidnud. Olin juba paaril intervjuul käinud ja üks õpetaja ametikoht tundus paljutõotav, kuna ma väga juhatajale meeldisin ja mulle isiklikult nende keskus väga meeldis ja mu lootused olid väga kõrged ja siis ühel neljapäeva pärast lõunal tuli vastus, et kahjuks ma seda töökohta ei saanud, mis tegi mind väga väga kurvaks. Selleks ajaks oli juba kuu aega möödas ja Mariil ikka töökohta polnud. Otsustasin, et lihtsalt tagavara variandiks vaatan ja tsekin pakkumisi lapsehoidjatele ja muidugi oli seal meeletult pakkumisi. Pärast paari nädalat otsustasin ühele perele vastata, kes olid minust väga huvitatud. Olin sellises seisus, et mis iganes töö see ka ei ole, siis võtan selle vastu, kuna ma ei suutnud enam niisama kodus istuda. Pere oli absoluutselt amazing! Kuidagi on mul alati vedanud inimestega, perekond kelle juures ma otsustasin tööle hakata nad olid suurepärased! Kaks kuud möödusid lennates ja olen nendega siiani kontaktis! Samal ajal ikka otsisin tööd edasi, et miskit püsivamat leida ja ikka on see nii, et kui ei ole siis ei ole ja kui miskit tuleb siis tuleb kõik korraga. Nimelt sain ma kutse kahele intervjuule samal päeval ja mõlema tööandja käest sain paari päeva jooksul vastuse, et töökoht on minu kui olen huviatud. No mida, ma olin täielikus shokis, üks nendest oli minu erialane töö ja otsustasin selle kasuks. See hetk, kui allkirjastasin oma lepingu nendega läksid mul silmad märjaks. Terve selle protsessi jooksul, kui tööd otsisin olin kümme korda kahetsenud, et endale eelnevalt tööd ei otsinud valmis jne jne aga lõpp kokkuvõttes tegin midagi teistmoodi, mis oli minu eesmärk ja õppisin selle protsessi jooksul nii palju uut enda kohta ja olen väga uhke, et ma alla ei andnud isegi, kui ma olin seda sajast korrast viiekümnel korral peaaegu tegemas. Üks asi, mis mulle meeldib reisimise juures ongi see, et see kõik paneb sind ennast proovile, nägema ennast hoopis teisest vaatenurgast ja saad teada, et oled rohkemaksvõimaline,kui sa kunagi üldse arvasid ennast olevat. Õpid ennast tundma, elufilosoofia muutub ja õpid hindama, mida varem nii oluliseks ei pidanud.
Nüüdseks olen töötanud õpetajani juba üle kolme kuu ja mulle väga meeldib, kuigi alguses oli väga raske harjuda nende süsteemiga, mis on Eesti alushariduse süsteemist totaalselt erinev, mitte mingit õpetamist ainult vaba mäng. Hindan väga oma tööd ja siiani pole veel kordagi tundnud, et ei viitsi tööle minna või ei taha seda tööd teha.Olen õnnelik, et mul on töö, mis mulle väga meeldib ja mul on inimesed ümber, kes on väga abivalmid ja sõbralikud.
4.detsemril täitus mul 6 kuud siin Aucklandis, mis on sõna otseses mõttes lennates läinud, kuna olen koguaeg tegevuses olnud ja pole olnud aegagi mõelda ega kuid ja nädalaid lugeda. Kuna nüüdseks on see kõige kiirem aeg läbi ja natuke rahulikum aeg on käes, siis mõtlesin blogi taaselustada. Olen tahtnud blogi kirjutama hakata ammu ammu juba, tahtmist on olnud palju aga kuidagi seda kättevõtmist pole kohe üldse olnud. Loodan, et järgmine postitus tuleb juba õige varsti! Mõtlesin, et kui keegi tahab miskit täpsemalt teada millegi kohta, siis võib siia komentaaridesse kirjutada ja ma järgmises postituses vastan.
Nagu iga uus koht, siis seda ka Auckland on minu ellu toonud palju toredaid inimesi. alles siin üks päev mõtlesin, et alates hetkest, kui Eestist lahkusin olen tutvunud nii paljude uute inimestega ja neist iga üks on toonud midagi erakordselt minu ellu ja mõjutanud minu vaateid. Ja mul on väga hea meel, et olen kõigi nende toredate inimestega kohtunud!
Saadan teile kõigile suured tervitused ja kallitused siit kaugelt maailma lõpust. Olge heatahtlikud ja sallivad! Parimat!
PS! Vabandan pildid pole ajalises järjekorras!