Nüüd on see käes...

Käes see hetk, kui pole enam vaja lugeda päevi minekuni. Hüvasti jätud tehtud peaaegu kõigiga, kuid kahjuks mõnda inimest ei õnnestunud näha, aga küll tuleb võimalus, ega ma planeedilt minema ei lenda. Tunnen praegu mitte midagi, ei saa aru, et kuskile minek on, mingit ärevust ei ole. Kurvaks teeb minek ikka aga samas tunnen meeletut põnevust, mis mind ees ootab, kõik uus. Kohver pakitud, nautke ülekaalus aga no üritan ikka esialgu ära anda ja kui ei sobi, siis võtan paar asja välja, mis tean, et koheselt kaalu vähendavad. Hetkel muud ei oskagi kirjutada, pea on suht tühi, mõtteid pole. Kel vähegi huvi, siis jälgige ikka mu blogi, kui jõuan San Josesse (1.august), siis hakkan blogi tihedamalt kirjutama. Tsauki praeguseks ja olge tubli! :)

11 päeva

Enam ei loe minekuni kuid ega nädalaid, nüüd loen ma päevi. Jep, tõesti on nüüd kätte jõudnud see aeg, kus minekuni on kõigest 11 päeva. Sellega seoses on mul nii palju käimisi ja mida lähemale jõuab mineku kuupäev, seda rohkem neid asju tuleb, mida peaks veel tegema. Tegelikult olen ma nendest ringi käimistest juba päris väsinud ja tahaks juba mingit muutust, eks ma selle kohe varsti ka saan. Tänase päeva võtsin ma vabaks kõigest ja kõigist, olen lihtsalt kodus olnud ja niisama asjatanud. Enamus päevast olen tegelenud enda blogi uuendamisega ja suhelnud tüdrukutega, kellega koos USAsse jõuan. Mingi aeg tagasi sain oma lennupiletid kätte Tallinn - Warsaw - New York. Warsawis saan kokku nelja tüdrukuga, poolakad ja tšehhikad ning Warsawist edasi lendame kõik koos NYsse. Tallinnast läheb lend 14:45, mis on väga tore, sest tavaliselt lähevad lennud hommikul vara, Poolas peaksin olema 15:20 ja seal siis juba NY lennu peale, mis väljub kell 17:20 ja saabub USAsse 21:00, hetkel ei oskagi öelda, mis see Eesti aja järgi on, New York vist oli 6 tundi tagasi, ei mäletagi. 

Homme olen taas toimetamas, kuna asi on vaja ajada, seekord siis Valgas. Saan taaskord kokku ühe väga armsa sõbrannaga, viimast korda enne äraminekut, eks tulevik näitab, kuna me jälle näeme, kuna tema ei ela ka Eestis. Kunagi ühes postituses rääkisin asjadest, mida tahaks teha või kus käia enne sõitu. Põhimõtteliselt võib öelda, et võin kõigele plussid taha teha, kuna nüüd saab minu viimane soov ka täidetud. Reedel autole hääled sisse ja Saaremaale viimase aja viimaseks jäävat korraliku Eesti rannapidu nautima :) ehk siis Saaremaa rannapeole vippidena, tagasi tulen pühapäeva õhtul. Siis järgmine nädal viimane Tartu külastus, istumine kodus ja ongi minek.

Kingitused ostetud ja olen isegi üritanud natuke siin tegeleda kohvri mõttelise pakkimisega. Täna õhtul hakkan enda tuppa tooma asju, mis vaja kaasa võtta, kuna tunnen ennast väga hästi, kui varakult valmis ei pane, siis unustan maha ja unustada ei taha ma midagi. Vahepeal veetsin aega Tapal, sellel ajal käisid mul Tõrvas külalised ja jätsid ukse taha väga vinge reisikompsu, aitäh teile, ülivinge kingitus oli!

Vahepeal saatsin enda perele väga laheda tutvustuse Eesti kohta, neile väga meeldis ja ütlesid, et see väike videoklipp tekitab tahtmist Eestit külastada. Panen siia alla ka selle klipi, kuigi siit on paar asja puudu, mille üle eestlased uhked on, näiteks see, et Margus Hunt liitus Ameerika klubiga ja see, et eestlased leiutasid vargakindla rataste parkla, mida saab telefoni teel juhtida.

Ärevus, kurbus, põnevus, teadmatus, hirm - need tunded valdavad mind hetkel. Ma poleks kunagi arvanud, et teen sellise suure sammu, aga olen sellega väga rahul, kuna tundsin, et vajan seda, siit minema saada!
Kellel on mulle küsimusi, siis lisasin lingi kust küsimusi saab küsida, vastan hea meelega, otsi küsimuste linki blogi pealkirja alt rubriikidest Küsi julgelt!

4 nädalat

Aeg on siis nii kaugel, et minu äraminekuni on jäänud kõigest neli nädalat, tegelikult natuke vähemgi. Enne, kui tahtsin kalendrist vaadata, kaugel see mineku päev on siis pidin ikka lehte keerama, nüüd teen seda harjumusest ikka ning seejärel keeran kohe tagasi, üllatus üllatus, käes ongi juuli kuu. Vahepeal olen puhanud ja niisama asjatanud. Lõpetasin ametlikult Tallinna Ülikooli, jaanid veetsin Metsavenna talus, juba viiendat aastat järjest. Käisime Lemmes puhkamas, nii mõnus oli. Eestimaa on ikka nii ilus. Ja nüüd on kätte jõudnud see aeg, mida ma eriti ei oodanud, hüvasti jätmiste aeg. See ongi selle äramineku kõige vastikum osa. Kui keegi kallis inimene tuleb ütlema, et kuule ega me siis enam ei näegi enne su minekut, siis kõik, kes mind tunnevad teavad, et silmake läheb märjaks ikka. Kõik on arusaadav, tean ju, et ma ei lähe sajaks aastaks ära aga see tunne, kui sa ei näe endale kallist inimest väga väga pikka aega, see pole väga kerge tunne. Enam vähem on kõik asjad ostetud, mis vaja kaasa võtta. Olen siin aktiivselt suhelnud tüdrukutega, kellega koos 4 päeva elan, kõik on minust nooremad aga tunduvad väga toredad. New Yorki jõudes oleme kõik samas olukorras, võõras keskkond, võõras keel, võõrad inimesed ja täitsa üksi. Eesmärgiks on veeta elu parim aasta, saada kuhjaga kogemusi ja leida palju uusi sõpru. Sellel nädalal oli üks kurb uudis, kuidas üks Eesti kutt, kes läks USAsse suveks raamatuid müüma, sai surma liiklusõnnetuses, elu on vahest liiga ebaõiglane ja jätab lahti seletamata, mis teatud asjad üldse toimuvad.

Nagu olen eelnevalt kirjutanud, esimesed neli päeva elan New Yorgis, kus toimuva igasugused koolitused, et viia meid kurssi, kuidas USAs asjad toimivad. Pere juurde jõuan täpselt augusti kuu esimesel päeval. Minu lend väljub New Yorgist poole seitsme ajal õhtul ja San Franciscosse jõuan California aja järgi poole kümne ajal õhtul. Kokku kestab lend üle kuue tunni, niiet päris korralikult lendamist, idarannikult läänerannikule 2565 miili. Väga lahe on see, et mu pere rääkis mulle boonusprogrammist ja tegin endale teatud lennufirma kontole kasutaja, iga lennd annab mulle nii palju boonusmiile, kui mitu miili pikk lend on ja lõpuks siis kui piisavalt miile koos, saan tasuta piletid. Loodetavasti saan oma Eesti - New York lennu sinna boonussüsteemi lisada, oleneb mis lennufirmaga lendan, siis peaks ikka päris korralikult miile teenima. Eestist mineku piletid tulevad mulle meilile alles 10 päeva enne reisi.

Esimene nädal San Joses tõotab tulla väga tegus, unine ja täis California liikluseeskirjade õppimist, juba kuuendal augustil on mul kahe tunnine sõidu tund sisseelamiseks San Jose kiirteedel ning seejärel kohe varsti eksamile.

Selle nelja nädalaga on plaanis käia veel natuke ringi, esimene plaan on reedel, selleks on Kata sünna ja laupäeval läheme skuutriga sõitma, päris mõnus. Siis mingi hetk väike käik jälle Tapale, vaja Sebastian Seebimull üle vaadata ning väike sõjaväe külastus. Vaja paari inimest veel näha, huhh nii paljusid tahaks veel näha aga aega ei ole, see neli nädalat läheb nii kiiresti ja perega tahaks ka veel koos olla. Ega tegelikult ongi nii, et kes tahab mind näha palun tulge ise mind vaatama, ma tõesti ei jõua tervet Eestit läbi käia. Need kohad, mis mulle tee peale jäävad, kui kuskile pean minema on Tartu, Viljandi, Tapa, Valga, saame kokku näeme. Aga pole kindel, kas mujale jõuan. Ootan teid alati Tõrva, teate, kus elan, niiet no problemo.