Tuesday, December 31, 2013

2013

Tervitused suviselt soojast Californiast. See postitus jääb minu viimaseks postituseks sellel aastal. Tänan kõiki, kes on minu elus mingitki rolli mänginud aitamaks kaasa minu unistuste elluviimisele, kes on mind toetanud, kes on mu sõber olnud, kes on mulle head soovinud. Kadestajaid ja halbu mõtteid mõtlevaid inimesi leiab igalt poolt, seetõttu hinda, neid eelmises lauses olevaid inimesi nii väga. 
Loodan, et teil kõigil on aastale 2013 tagasi vaadates, kaasa võtta midagi tõsiselt ägedat või kedagi tõsiselt toredat. Loodan, et suudate oma mõtted eemale hoida negatiivsest ja säästa ennast kadedatest inimestest, ärge raisake enda aega nende peale, uskuge nad ei ole seda väärt. Soovin, et uus aasta tooks kaasa palju uut ja huvitavat, seda ju nimigi ütleb "uus" aasta. Soovin, et elu suudaks teid palju üllatada ja seda ikka heas mõttes. Ühesõnaga ma soovin teile ainult kõike kõige paremat ja parimat veelgi. Olge tublid ja vinget aastavahetust, laske kõigel vanal ebaolulisel minna koos vana aastaga. Kallistan ja musi kaa :)



Mõnus päev poistega pargis :)

See on lihtsalt vastik, ei kutsu maitsma mitte üldse :)

Isetehtud mango daiquiri

Riis ja juurviljad, lemmik!

Poola tüdrukutega väljas :)

Mõnus soe :) teine päev jutti tegin endale sama toidu, nii maistev oli ja värskeltpressitud apelsinimahl

Mõnuss :)

Tore on ju üllatusi saada, lihtsalt selle eest, et sa kellelgi olemas oled :)

Fresh Banana Cheesecake

Elus esimest korda nägin ühe täpiga lepatriinut :)

Tuesday, December 24, 2013

22.detsember 2013

Üritan hetkel mõelda, milline peaks jääme selle postituse üldmulje, mida peaks see postitus sisaldama. Kuna tegemist on siiski nii öelda jõulupostitusega siis teen nii, et alustan sealt, kus pooleli jäin ja lõpuks jõuan ikkagi jõuludeni välja.
Esimeseks asjaks kirjutan kohe, et jess haigusepisik jälle võidetud, terve nagu purikas ja enesetunne super. Nii järsku nagu minu haigusepisik tuli, läks ta minema ka. Igaljuhul siinkohal tahan teile öelda, teate, kui palju mõjutavad inimeste negatiivsed mõtted sinu pihta, kohe väga väga. Inimeste negatiivsetel mõtetel võib olla nii halb jõud, et lõpuks jäädki haigeks. Mina tean väga hästi, kust tulevad nii öelda need negatiivsed mõtted minu pihta. Aga uskuge mind, olen üle sellest, mis kes mida minust arvab, nii palju olen siin targemaks saanud ja "hingeliselt" kasvanud, et tuleb lihtsalt üle olla sellest ja seda ma teengi.
Reedene päev möödus tööd tehes, hommikul töötasin natuke ja pärast seda olin niisama netis ja rääkisin perega Skypes. Kiusatus oli küll trenni minna, kuna tervis oli juba väga hea enda meelest, kuigi mingitel hetkedel andis keha märku, et ei tohiks veel trenni minna. Lõpuks suutsin kiusatusele vastu panna ja oligi aeg minna toiduaineid ostma. Seekord tegime nii, et Sunny parkis oma auto minu maja juurde ja ta tuli minuga kaasa. Enne toiduvärgi ostmist läksime kaubanduskeskusesse, kuna meil mõlemal oli vaja kingitus osta kellegitele kallitele. Lõpuks pika otsimise peale lõpetasime poes, kust saime mõlemad kingitused osta. Seejärel toidu asju ostma, ooo ehtne kirjeldus, täielik loomaaed :D no nii crazy, hetkel enam väga ei kipu kuskile poodi, totaalselt ülerahvastatud. Pärast läksime koju, tassisin toidud tuppa ja kohe Palo Altosse poistele järgi. Plaanis oli minna mängutuppa aga kuna see oli juba kella neljast suletud, siis sinna me ei jõudnud. Läksime siis ühte teise lahedasse kohta, veetsime seal tunnikese, ning oligi aeg koju minna. Aga noh kohe kohe jõulud ju, mis te ise arvate, mis kiirteel toimus ja sinna pääsemiseks lihtsalt istusime tunnike, pluss veel seal liiklemine. Ühesõnaga siiamaani ummikus istudes mõtlen, et uskumatu, et Eestis olles arvasin, et Tartus Riiamäelt alla linna pääsemiseks 10 minutit seisakut on nii hull ummik, et jube lihtsalt. See pole mingi ummik, ja need, kes mulle siia külla tulevad, neile tahan ma sada protsenti näidata, mis on tõeline ummik ja seda ma ka teen. Lõpuks jõudsime koju ja hakkasin poistele kohe õhtusööki tegema, pereema ja pereisal oli kohtingu õhtu, seega nautisime poistega õhtusööki kolmekesi, seejärel vann ja oligi tuduaeg, pärast koristasin köögi ja enda toa, seejärel sättisin asjad valmis, dušš ja oligi aeg välja minna. Saime Rga linna kokku, mõtlesin, et misasja seal toimub, kui olin peaaegu jõudnud kohta, kus pidime kokku saama, nii palju politseinike. Teate, ma elan nagu tõelises filmis, kesklinnas, seal kus veedan peaaegu kõik oma nädalavahetused, seal samas toimus tulistamine, tulistati poe akendesse, ma ei liialda, kui ütlen, et seal oli vähemalt 50 politseiautot. Meie läksime ühte klubisse, kus viimasel ajal koguaeg käime, see on siis selline natuke glamuursem koht aga päris mõnus. Pärast läksime ühte vanasse kohta ka, mis on alati nii ülerahvastatud, et isegi ringi ei saa keerata, seda ka sellel õhtul. Pärast läksime koju ja hommikul, vaatasime filmi ja siis läks R ära koju ja minul oli Sunnyga kokkusaamine, niiöelda viimane hang out sellel aastal. Läksime filmi vaatama Anchorman 2, naljakas oli aga kindlasti mitte minu lemmik. Aga enne filmi tegime plaanid, et läheme kuskile kino lähedale lõunat sööma. Kõik kohad olid nii ülerahvastatud, et ainuke koht, kuhu minna saime oli McDonalds, seda tegin vastu tahtmist, ohh my god, see oli viga suuuuur viga, järgmine kord kui mõnda nomraalsesse kohta on järjekord kasvõi tundi aega ootan ära, päriselt.. Teate, nüüd ma saan aru, mida kiirtoit su kehaga teeb ja kuidas see mõjus ja kui kiiresti. Kui sul organism ei ole harjunud kiirtoiduga, siis see mõjub laastavalt. Kuskil kaks kuni kolm tundi pärast lõunat toimub minu kehaga midagi kummalist, kõht tegi selliseid hääli, et ise ka ei uskunud, et see minu kõhust tuleb, jube lihtsalt, väsimus, kiirtoit on jube. Vaevlesin terve öö kõhuvalude käes, und ei tulnud, hommikuks olin nii väsinud. Tänaseks on kaks päeva möödas ja võin öelda, et nüüd on mu enesetunne jälle normaalne. Kindlasti on suur vahe Euroopa ja USA McDondalsil aga see on selge, et kiirtoit jääb kiirtoiduks. Pärast Sunnyga veedetud aega oli mul väga kiire, tulin kinost ära nats enne filmi lõppu, pidin õhtul kella kuueks juba Fremontis olema aga jäin tund aega hiljeks. Kinost koju sõitmisele kulus üle tunni aja, kuna taaskord ummikud, tavaliselt sõidan seda maad 15 minutit. Koju jõudes kiire dušš, juuksed korda, asjad pakkida ja kiiresti autosse, seda kõike tegin joostes ja ikka jäin hiljaks. Tänu sellele tuli meil igasuguseid muudatusi teha ja palju naljakaid asju ette, niiet lõppkokkuvõttes oli kõik väga tore. Pühapäeval tagasi tulles sain ikkagi Sunnyga uuesti kokku, läksime õhtust sööma, minu esimene söök pärast McDonaldsit, millest oli möödas kuskil 16 tundi. Pärast sööki läksime, World Marketisse ringi vaatma, meil sai nii palju nalja, lisan siia mõne pildi ka. Pärast läksin koju ja kohe magama, kuna polnud eelmine öö üldse magada saanud McDonaldsi kõhuvalu tõttu. Tänane päev mööd tööd tehes, magasin kella üheksani ja siis tööle. Hommikupoole mängisime poiste uue legoga, mis on arvutiga ühenduses ja saad ise programmeerida, mis häält see kindel asi teeb, mille ehitasid, kuidas liigub jne, ülimalt vinge asjandus. Pärast üritasime minna ühte sise mänguväljakule mängima aga kuna nad sulgesid juba paarikümne minuti pärast, siis ei hakanud ma meie sissepääsu selle peale raiskama ja lähme mõni teine päev. Yelpisin laste parke ja leidsime paar kihvti, olime kesklinnast kaugel mägedes, millised vaated. Lõpuks jõudsime ühte parki, mis on sellise vaatega, et võttis hinge hellaks, sel hetkel tundsin, et armastan seda linna siin ja oma elu siin, sellest tulenevalt postitasin ka pildi vaatega Facebooki. Pärast tahtsid poisid minna kodu lähedale parki, mängisime seal ka natuke ja oligi aeg koju minna. Minu töö oli küll läbi aga tahtsin poistega veel natuke mängida, pärast seda otsustasin, et nüüd on see aeg. Ja seda ma tegingi, pakkisin oma trenni koti ja läksingi trenni, ohhhh kui hea tunne super lihtsalt, ei kujuta enda elu ilma selleta ette. Kuna täna oli üle pika aja jälle esimene trennipäev, siis otsustasin et ei tee endale liiga ja tegin nats lühemalt, kui muidu, et koju jõuda õhtusöögi ajaks. Jäin nats hiljaks aga väga tore oli istuda ja jutustada. Iga hetkega veendun, et olen endale leidnud siin ühe kõige ägedama host pere, kes üldse kunagi olla saab. Pärast õhtusööki rääkisime pikalt juttu ja jagasime kallistusi. Seejärel otsustasin endale kakaod teha, pätsikuid süüa ja mandariine, noh nii jõulude puhul :). Teil on seal juba 24nda hommikupoolik ja kiired toimetused juba käivad õhtusöögiks. Igaljuhul soovin kõigile imelisi jõule! Ja usun, et see postitus jääb eelviimaseks postituseks sellel aastal. Järgmine postitus on siis kokkuvõtvalt kõigest ja nii öelda tähtsatest hetkedest minu elus selle aasta jooksul, stay tuned! :D Bye!
Rasberry Dazzle & Mushroom koogike

Anukesega :)

Nokia, isegi küünelak on Nokia :)

Tuttavad :)

Hope so!









Friday, December 20, 2013

Kaks nädalat uue aastani!

Hello helloo,
Alustan kohe väga hea uudisega, nimelt meil siin juba tükk aega soojem, nii nagu ikka 15-20 soojakraadi, päike ja mõnus olemine. Lühikesed varrukad või lihtsalt pusa peal käimine täitsa normaalne. Nagu kuulnud olen on teil ka seal soe ja lund ei paista kuskilt tulevat. Aga samas mäletan väga hästi, et ammu oli ka üks aasta, kus jõulud olid mustad ja soojad ja siis jaanuri keskpaigast tuli mega lumi maha ja läks nii külmaks, et veetorud külmusid ära. Nagu see ütluski on, ega tali taeva ei jää. Ja muidugi siin kohal minu vabandused taaskord viivitatud postituse eest. Aga nüüdseks ongi välja kujunenud, et kirjutan üks kord nädalas ja nii see jääbki. Sellel nädalal oli mul ka põhjus, taaskord sai tõbi mu kätte, teisipäeva õhtul lihtsalt niitis mu jalgelt ja oligi kõik, nagu elav surnu olin, täna tunnen ennast juba inimesena. Kahju on sellest, et trenni ei saa minna, seekord ma sellist viga ei tee, et pool haigena trenni lähen ja tulemuseks on veel hullem olukord, ootan kenasti, kuna keha taastunud ja siis tagasi trenni, kuid hetkel tunnen küll, et noo nii tahaks minna, igatsen, kuigi koos tänase päevaga ainult kaks päeva eemal olnud. 
Alustan siis eelmisest nädalast kolmapäevane päev möödus nii nagu ikka tööd tehes. Neljapäeval läksime poistega pärast kooli hambaarsti juurde, esimene asi mis pähe tuleb, mida siia kirjutada on WOW. Millised arstid, milline hambakliinik, milline atmosfäär, lihtsalt wow. Mõtlesingi, miks poisid nii hea meelega hambaarsti juurde minna tahavad aga pärast sain aru. Poisid ei teinud mitte ühtegi piuksu ega näomoonutust, super millised arstid, ma olin hämmingus kõigest, mis seal oli ja mis seal toimub. Kahjuks olin ma nii hämmingus, et jõudsin ainult ühe pildi teha. Kliinik ise on kui läheksid metsa sisse, seal on suured puud ja igasugused vinged asjad. Iga hambaarsti tooli juures on telekas, kus laps saab ise valida filmi mida vaadata, poisid valisid Imelised ja Lennukid. Pärast saavad nad valida endale nänni tubli koostöö eest ja kuna poistel läks nii hästi, siis said nad mõlemad t-särgid endale. Ja kuidas arsti töötasid, super lihtsalt, ma ei jõua ära oodata, millal sinna tagasi saame minna.
Reedene päev möödus väga kiiresti, hommikul töö, siis trenni ja siis natuke jõuluasju ostma, Pärast läksime Sunnyga lõunale hiinakasse ja pärast vaatasime nats ringi ja siis oli juba aeg tööle minna. Õhtune töö läks nii kiiresti, et ei saanud arugi, kui tööpäev oli juba läbi, siis oli vaja ennast kiiretsi valmis sättida, läksime välja. Laupäevase päeva otsustasin veeta seekord Sunnyga, kuna polnud ammu midagi koos teinud ja väljas käinud, siis mõtlesin, et oleks aeg. Töötasin mõned tunnid, käisime poistega kesklinnas jõulupargis ja pärast seda kui minu tööpäev oli läbi, viisin poisid koju, neil oli nende ujumistundi vaja minna. Mina sain Sunnyga kokku, läksime nats ringi vaatama ja õhtul läksin Sunny poole ja siis läksime välja tantsima. Palju nalja sai ja väga tore oli üle pika aja Sunnyga koos aega veeta nagu vanasti. Pühapäeval oli meil piirkonna au pairide kokkutulek ja siis pärast seda läksin Fremonti, sõime õhtust ja rääkisime nats juttu ja tulingi tagasi koju. 
Esmaspäeval alustasin tööga alles kella kolmest, seega magasin kauem ja läksin trenni, pärast sõime Sunnyga lõunat ja jalutasime Willow Glenis. Viisin ümbrikud posti ja otsustasin natuke varem Palo Altosse sõita. Teisipäeval hommikul tegin tööd, pärast tööd läksin trenni, kus juba trennis tundsin ennast natuke imelikult, sain aru, et kõik ei ole päris korras, pärast trenni ei mäletagi kuhu ma läksin või mida tegin aga igaljuhul, mingil hetkel panin oma asjad valmis, et poistele järgi sõita. Neil oli täna prantsuse keele klassi jõulupidu, juba sinna sõites tundsin ennast väga halvasti. Õhtul pärast pidu koju jõudes olin nagu laip, nii läbi omadega ja nii halb oli olla. Tegin poistele vanni ja lugesin jutu ära ja läksin kohe magama. Kolmapäeva hommikul panin poistele lõuna valmis ja saatsin nad kooli, ja kohe läksin tagasi voodisse, magasin niikaua kui pidin neile järgi minema ehk siis peaaegu kella kolmeni pärastlõunal, enesetunne oli natuke parem, kuid mitte siiski vana Marii. Pärast 20 tundi mitte sõõmist otsustaisn lõpuks natuke miskit süüa ja seejärel poistele järgi. Õhtuks oli enesetunne päris hea juba ja otsustasin ka coffeemeetingule minna, kuna seekordne oli jõulude oma aga ei olnud seal kaua, koju tulles kohe magama. Ja täna on siis neljapäev, enesetunne on juba päris hea, kuid mitte siiski veel parim. Täna alustan tööd hiljem, kui muidu, niiet lähen natuke linna peale kolme, jõuluks veel viimaseid ettevalmistusi tegema. Homne päev teen tööd nagu ikka ja siis õhtuks on juba plaanid tehtud. Sellel nädalavahetusel arvatavasti laupäeva päev lähme teeme midagi Sunnyga põnevat, kuna päev pärast jõule on ta läinud ja tuleb tagasi alles kuuendal jaanuaril. Aga sellest, kuidas ja mida ma nädalavahetusel tegin kirjutan ma juba järgmises postituses. 
Tahtsin veel ühte kirjutada, et ärge mõelge negatiivseid mõtteid, veel enam ärge saatke neid kellegi teise poole teele, kuna kord tuleb hetk, kui kõik need mõtted tulevad teile endale tagasi. Kui miski ei meeldi teile, siis lihtsalt ärge tehke sellega enam tegemist, kui te ei soovi kellegiga suhelda, siis lihtsalt ärge suhelge ja kõik. Ärge tehke enda elu keeruliseks ja mõelge eelkõige iseenda peale. Mõttetu on elada teiste meeleheaks või mõelda koguaeg, mis teised sellest arvavad, mõtle enda peale ja iseenda tunnetele ja usu su elukvaliteet paraneb kordi ja kordi! Ok, tsauka, ma nüüd linna peale!

Pätsikesed :)
Need olid mega suured, raske ja vinged käärid :)

Nii nunnud karukesed :)
See oli üks väike osa sellest suurest kliinikust :)

Õnneküpsis!

Poiste järjehoidjad :)

Pärast 20 h mittesöömist, minu esimene söök. Muna tomatiga, brokkoli, valge kala ja banaani mustika ananassi smuuti.


Wednesday, December 11, 2013

Külmad tervitused Californiast!

Tere kõigile, tänast postitust alustan sellega, et meil on siin väääga külm, see tähendab, et paar miinuskraadi juba. Kohalikud ütlevad, et sellist asja ei ole pikka aega olnud, et siin nii külm on. Pereemale ütlesin selle peale, et järelikult tõin mina selle külma endaga kaasa. Selline külm ilm on kestnud nüüd juba tükk aega, nalajaks mõelda, et kolm nädalat tagasi oli nii kuum, et oli lühikesi pükse vaja. Täna hommikul oli õues jää, vau see oli selline asi, et Marii võttis oma telefoni ja tegi pilti. Ostsin endale isegi jope :). Igaljuhul loodan peatsele soojusele.
Reedene päev möödus tööd tehes, trenn ja toiduaineid käisin ostmas ning juba oligi aeg poistele järgi sõita. Mälu on kuidagi kehvaks läinud, hetkel üritan meelde tuletada, mis ma siis reedel poistega tegin aga no mitte kuidagi ei tule meelde. Igaljuhul kui õhtusöök söödud ja poisid vannitatud ning minu tööpäev läbi, siis hakkasin ennast valmis sättima. Täna oli meil plaanis kinno minna, filmiks oli Thori uus osa. Kodust välja minnes sadas vihma täiega ja seda kuni hommikuni. Ütleme nii, et alguses mõtlesin küll, et film on kaks tundi pikk, loodan, et istun ära aga tegelikult oli nii huvitav, et vahepeal vajus suu lahti ja siis tuletasin endale meelde, et olen kinos, mitte kodus. Pärast filmi rääkisime niisama juttu ja siis läksin koju tagasi, kuna hommikul pidin töötama. Laupäeval oli plaaniks minna koos Anu ja poistega Los Gatosesse jõuluparaadile. Paraad oli väga vinge ja mind paneb siin alati imestama inimeste osavõtlikkus, nii lahe, kui tohutu rahvahulk teeb midagi ühise eesmärgi nimel, väga tore. Paraadist eriti pilte ei jõudnud teha, kuna vaatasin rohkem ringi ja meie poistega ei olnud lõpuni, kuna väga tuuline oli ja poistel oli vaja ujumistrenni jõuda. Autosse jõudes sõid poisid oma lõunasöögi, ning sõitsime koju tagasi ja oligi minu tööpäev läbi.
Pärast tööd tegelesin natuke oma juustega ja siis tuli Sunny mulle natukeseks külla, veetsime niikaua koos aega, kui mul oli aeg minna. Laupäeva õhtused plaanid olid seotud Fremontiga, kõigepealt võtsime Starbucksist natuke soojendavat kraami, seejärel läksime õhtust sööma India restorani, kus olime ennegi käinud. Mulle meeldib India toit aga no mõni asi oli nii vürtsikas, et võttis silmist pisarad välja. Pärast õhtusööki läksime kinno. Eile sai Thori vaadatud, tänane film oli Homefront, ohh mu üks lemmikumaid näitlejaid ja väga hea film oli, mulle meeldis. Pärast kino otsustasime, et ei taha veel koju minna ning läksime bowlingut mängima. See oli suur hoone, kus oli bowling, karaooke ja igasuguseid asju veel. Lõpuks jõudsime sinna karaooke poolele, ütleme nii, et pühapäeva hommikul olid mul kõhulihased natuke valusad sellest suurest naermisest. Seal oli palju veidraid ja omamoodi inimesi ja oli ka neid, kes laulsid väga hästi. Enne siia tulekut Eestis olles mõtlesin, et siin olles lähen ka karaooket laulma, kuna siin keegi ei tunne mind ja tahan selle ära proovida, hmm pole kindel, kas siiski selle ära teen. Koju jõudsime mitte väga hilja,jõudsin veel väikse Skype kõne Beritiga ka teha.
Pühapäev oli niisama vedelemise päev, ärkasin päris varakult, no uni läks lihtsalt ära, siis olin nats netis ja siis jälle magasime ja seejärel vaatasime filmi, sõime ja siis magasime ja siis otsustasin, et mul on aeg koju sõita. Plaanis oli õhtusöök Sunnyga Cheesecake Factorys, et kuulda, mis tema nädalavahetusel korda saatis. 
Esmaspäeval magasin kaua, tegin tööd, pärast tööd õhtul läksin trenni ja oligi esmaspäev läbi. Täna on teisipäev, hommikul tegin tööd, siis läksin trenni, siis koju, küpsetasin küpsiseid, sain korraks Sunnyga kokku ja nüüd kirjutan seda blogi.
Kuue nädala pärast on mu kallis sööber juba siin USAs juhuu :). Sellega meenub, et hetkel ei ole mul jõulu ajaks ega aastavahetuseks mitte ühtegi plaani. Korra oli mõte minna Las Vegasesse aastavahetuseks aga eks paistab, peab teistega ka arvestama. Sunny on San Josest eemal jõuludest kuni kuuenda jaanuarini, tal tuleb ema siia ja siis nad reisivad natuke ringi. Üks tähtis uudis veel, lõpuks sain oma kauaoodatud plastikust load kätte, pilt on nii jube, et ma ei taha seda politseilegi näidata, kui nad seda kunagi küsima peaks. Nagu angry bird, jubeee! :)
Olen peaaegu lõpule jõudnud oma facebooki sõbralisti puhastuskuuriga, kuna listis on palju rahvast siis võtab see nats aega. Ja taaskord no ma ei tea mida teha, tahtmine on blogi kinniseks panna aga ikka ei ole kindel endas. Selleks on ainult üks põhjus, miks tahan kinniseks panna aga eks ma mõtlen edasi siis.
Jõulud on tulemas või siin ringi vaadates võib öelda, et juba käes. Kõik on nii ilus, hoovid, majad ja aiad on kaunistatud nii, et tekibki tunne nagu oleks kuskil filmis, super! Kõik on nii haaratud ja peaaegu absoluutselt kõik annavad kuidagi moodi märku, et jõulumeeleolu nende kodudes. Sellel aastal pole mul hinges mitte midagi sellist, mis tavaliselt kodus olles on olnud, kuidagi teisti on tunne. Aga sellega ei ütle ma seda, et ma selle pärast kuidagi kurb või õnnetu oleksin, ei absoluutselt mitte. Lihtsalt sellel aastal on mul esimest korda teistsugused jõulud, mida olen harjunud kogema Eestis enda perega. Eks kui mõtlen meie pere jõululaua peale, siis võtab neelatama küll aga teisest küljest olen avatud kõigele uuele, mida elu mulle pakub. Hetkel on kohe päris imelik mõelda, et pärast 25 aastat esimest korda elus veedan jõulud enda perest eemal olles. Aga loodan, et saan jõuluõhtust osa võtta Skype vahendusel. Olen seda ka eelnevatest postitustes maininud, et Skype kõned on kuidagi väga haruldaseks jäänud, tean, et mul ei ole aega ja siis jälle teistel aega ja vastupidi. Tunnen nii puudust sellest. Muide unustasin kirjutada, et kaasaarvatud enda majadele ja aedadele, kaunsitavad mõned ameeriklased ka enda autosid. Põhjapõdra sarved ja ees tulede juures on siis suur punane nina, esimest korda nägin siis hakkasin nii naerma, et milline totrus, nüüd juba mõtlen, et päris armas :).
Tahaksin ka mainida seda, et kui ma enda postitustes räägin eestlastest, siis eelkõige pean silmas neid rahvuskaaslasi, keda olen elu jooksul kohanud või kellest midagi kuulnud olen. Niiet loodan, et kui olen midagi siia kirjutanud või siis kirjutan, et see ei solva kedagi, see on lihtsalt minu arvamus ja kogemus. Need kaks lauset olid sissejuhatuseks järgnevale, mida kirjutama hakkan. Nimelt avaldati delfis järgnev artikkel või arvamus http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/au-pair-kas-oled-valmis-pereliikmete-jarelt-ollepudeleid-korjama-et-beebi-ennast-ei-vigastaks.d?id=67410866 Mind paneb tõsiselt hämmastama paljude eestlaste arvamus, et ah kui minul läks see või teine halvasti, siis on see kõikidega nii. Inimene, kes selle arvamuse kirjutas üldistab sügavalt ja negatiivselt kogu au pairi programmindust. Ja tüdrukud, et kellel võibolla vaikselt kasvab mõte tulla minna au pairiks, siis olen täiesti kindel, et pärast selle artikli lugemist see tahtmine või mõte natukenegi muutub ja mul on nii kahju sellest. Ma ei väidagi, et kogu programmis pole mitte ühtegi asja, mille üle ei võiks nurised, oh ei, muidugi on aga samas absoluutselt alati annab iga asjaga norida. Kuid neid asju, mis ei ole nii ideaalsed korvab sajaga see, mis sa siit saad. See kogemustepagas, maailmavaade, lai silmaring, tolerantsus, keeleline osavus ja ma võingi loetlema jääda on nii palju, et ma pole kordagi mõelnud midagi negatiivset. Olen kindel, et mõni agentuur teeb on tööd paremini tuginedes oma kogemustepagasile, kui teine agentuur. Olen kindel, et on olemas häid peresid ja super häid peresid ja võibolla natuke segaduses peresid, kellel enne au pairi palkamist puudus ettekujutus, kes või mis see au pair on. Ma tean, et mul on super vedanud enda perega, Im just the lucky one ja olen kindel, et häid peresid on sadu ja tuhandeid ja rohkemgi veel ja kui ongi peresid, kes tõsiselt ei peaks programmi kuuluma, siis lõppude lõpuks agentuur nad leiab ja kui midagi parandada ei anna siis on võimalik ka pere programmist eemaldada. Aga olgem ausad lõppude lõpuks saab kõik alguse suhtlemisest ja veelkord suhtlemisest. Kui sa oled aus ja käitud nagu täiskasvanule kohane, siis üldjuhul sul probleeme ei tule, kuna pere siiski otsib veel ühte täiskasvanud inimest, kes suudaks hoolitseda nende laste eest, mitte nad ei soovi veel ühte last. Kui sa suhtled, oled avatud, räägid asjadest nii nagu nad on ja suhtud kohusetundlikult oma töösse siis sul probleeme ei teki. Eks väiksemaid arusaamatusi või eriarvamusi võib ikka olla, see on täiesti normaalne, mitte keegi meist ei ole ideaalinimene. Hetkel iseloomustab minu elu kõige õigemini järgnev "crazy happy" see on see mida tunnen ja mida ei ole enne tundunud, rahulolu tehtud otsuste üle ja rahulolu enda eluga. On ju nii, et tihti oli sul mingit otsust väga raske teha ja siis mingi aja jooksul näitab elu sulle, kui õige see otsus oli ja alles siis saad teada, miks see oli õige otsus! Soovin teile ilusat jõuluootust ja hoidke oma lähedasi inimesi tohutult!


Lillkapsas


Teisipäeva hommikune jää!


Mega hea lõhnaga küünal!

Favorite!

Thursday, December 5, 2013

Talv!

Noniii, talv on lõpuks ka siia jõudnud, seda postitust kirjutan voodis teki all, hetkel tunnen, et ei taha mitte kunagi siit teki alt enam välja minna. Igaljuhul kõigest lähemalt kirjutan kohe kui tänase päevani jõuan aga hetkel alustan sealt, kus pooleli jäin. 
Minu esimesed tänupühad möödusid kenasti. Neljapäeva hommikul otsustasin poistega kinno minna, olime juba tükk aega ootanud, millal lõpuks ometi Frozen kinodesse tuleb ja lõpuks nägime ära. Läksime kinno koos mu sõbraga ja tema lapsega. Film oli hea, soovitan kõigile ja no minu lemmik oli see pisike lumememm, nii nunnu. Rahvast oli palju, esiteks, kuna film oli väljas alles teist päeva ja teiseks tahtsid paljud lapsed kodust välja saada, et küpsetada ja vaaritada õhtusöögiks. Pärast kino läksime koju ja õhtul oli meil armas tänupühade õhtusöök. Mina tegin väiksed üllatused igale pereliikmele, kuna tegemist on tänupühaga ja see oli minu viis neile öelda, kui tänulik ma neile olen, et saan siin olla. Iga üks ütles, mille eest ta tänulik on, nii armas oli kuulata. Mina ütlesin, et olen tänulik oma perele Eestis kõige eest ja sellele perele tänulik kõige eest ja lõpuks jõudsin järeldusele, et olen tänulik absoluutselt kõige eest, mis mul on, kuna olen nii õnnelik inimene. Pärast õhtusööki otsustasime Sunnyga Great Malli minna Black Friday shopingule. Meie ühine shoping oli nii, et nägime üksteist alguses, kui kokku saime ja lõpus, kui koju läksime. Vahepeal suhtlesime sõnumite teel, kuna seisime koguaeg erinevatest järjekordades erinevates poodides. Näide seisin Old Navy poes järjekorras poolteist tundi, päris mõnus eksju. Rahvast oli igal pool nii palju ja kõik tahtsid kõike endale saada, niiet võite ette kujutada, mis möll käis. Aga mitte midagi sellist nagu kunagi Lõunakeskuse Pluss Miinus elektroonika avamisel, kus inimesed läksid üksteisele kallala telekate pärast, kõik jäid ikka viisakaks. Koju jõudsin kell kaks öösel, poed olid avatud kuni järgmise päeva hilja õhtuni, niiet öö läbi. Reedene päev hmm, mul ei tulegi hetkel meelde, mis ma reede päeval tegin. Pärastlõunal sõitsin Fremonti, kuna olin eelmisest ööst nii väsinud, siis sõitsin tagasi SJsse (ma ei hakka enam välja kirjutama San Josesse, lihtsalt lühend SJ), vaja oli välja magada ennast sellest väsimusest. Laupäeval oli natuke eriline päev, kodune õhtusöök ja siis pärast õhtusööki läksime välja koos Sunny ja Rga. Üle pika aja oli nii tore õhtu, muusika oli hea ja tantsisime terve õhtu. Pühapäevane päev möödus tagasihoidlikult, kuna saime magama alles kell kuus hommikul, siis oli väike väsimus külas. Läksime Sunnyga lõunasöögile ja sain endale tõsiselt vägeva kõhuvalu, kuna no need toidukogused on nii suured ja minu kõhuke pole nendega ikka harjunud. Pärast vaatasime jõulupargis nats ringi ja siis pidi Sunny tööle minema ja mina läksin koju, olin nats arvutis ja läksin magama, kuna silmad vajusid kinni. Ja teadsin, et see nädal tuleb väga tegus ja une jaoks eriti aega ei jää.
Esmaspäev möödus kiirelt, kokkasin ja siis trenni ning oligi aeg poistele järgi sõita. Koju jõudes, sõin varajast õhtusööki ja oligi aeg kauaoodatud Beyonce kontsertile minna. Kõigepealt parkisin auto ja jooksin raudteejaama, kus mind ootas juba Margreth. SAP Center on kohe raudteejaama kõrval, niiet ei pidanud kaugele kõndima. Kontsert oli väga vinge, päris elus näha kedagi nii kuulsat, keda oled harjunud vaatama youtubest on päris imelik tunne. Igaljuhul Beyonce on imeilus naine ja tal on super hääl, ta on mulle alati meeldinud aga nüüd pärast seda kontserti olen veel suurem fänn. Magama sain hilja, nii nagu arvata oligi.
Teisipäev möödus sama kiirelt, hommikul viisin poisid kooli, mis on sellel nädalal minu ülesanne ja pärast läksin trenni. Pärast trenni läksin koju, veetsin aega arvutis ja sättisin tuba natuke ja oligi aeg poistele järgi sõita, viisin nad prantsuse keele tundi ning läksin Starbucksi aega veetma nii nagu iga teisipäev. Pärast sõitsime kohe SJsse tagasi, taaskord varajane õhtusöök ja oligi aeg juba järgmisele kontserdile minna. Tänane kontsert oli siis mitme esinejaga Pitbull, Enrique Iglesias, Macklemore & Ryan Lewis, Austin Mahone or whatever mina ei tea temast midagi ja Jason Derulo. Kõik esinejad olid super super aga no kõige erilisema etteaste andis Pitbull, super lihtsalt, pani saali niimodi käima, tõsine pidu. Sellel kontserdil juhtus meiega midagi väga toredat, nimelt läksime siis enda kohti otsima, kui leidsime, et seal juba istub keegi. Küsisime nende käest, et kas neil on õige koht ikka, kuna meie piletil on ka see sama koht. Ühesõnaga nemad istusid valedel kohtadel, läksime siis turvamehe juurde, kes aitas inimestel kohti otsida, ja palusin meid meie kohtadele juhatada, käisime koos turvamehega üles alla kaks korda, ta rääkis nendega ja nemad väitsid, et see on nende kohad, kuigi mina teadsin, et ei ole, neil oli 17 rida aga see, kus nad istusid olid 16 rida aga nemad ajasid ikka oma rida. Lõpuks tuli kõige selle sagina keskel sinna koha peale mingi meesterahvas ülikonnaga ja kui kuulsin, et ta ütles turvale, et "I'll take care of these girls" siis juba teadsin, et ohohh, miskit head toimub ja seda see oligi, see konkreetne meesterahvas oli ürituse manager ja ta juhatas meid lahkesti meie uute kohtade juurde, milleks olid VIP kohad, mis te arvate, kas me olime natuke palju õnnelikud. Õnnelik juhus! Koju jõudsin väga hilja aga kontsert oli super hea, minu elu parim kontsertelamus üldse!
Tänane päev möödus jällegi kiirelt, hommikul hommikused toimingud, poisid kooli, kuna teadsin, et YMCAs on mingisugune probleem ja üheks päevaks suletud ja teistesse ei viitsinud minna, kuna olin niiiii väsinud, siis läksin tagasi koju ja pugesin teki alla magama. Pärast oli tunne palju parem, sain kokku Sunnyga, siis läksin poistele järgi, siis üks kokkusaamine ja koju. Tegime poistega lumehelbeid ja oligi juba õhtusöögi aeg. Pärast tööd oli meil coffeemeeting jõulupargis, kust tulime päris kiiresti tagasi, kuna nüüd jõuangi põhilise teema juurde, niiii külm oli. Ja siin ma nüüd olen teki all peidus selle külma eest. Kõik rääkisid mulle, et siin võib ilmu muutuda ühe tunniga täielikult aga ma poleks uskunud, et nii. Kolm päeva tagasi oli meil nii kuum, et tuli jalga panna lühikesed püksid ja lühikeste varukatega pluus. Täna kolm päeva hiljem on väljas nii külm, et homme hommikul lähen ostan endale, paksu ja sooja jaki, kuna ma ei võtnud mitte midagi sellist Est kaasa. Kindlasti on mul vaja soojad sokid osta ja kindad kaa, tõsiselt see ei ole nalja asi enam. Eks nüüd olen kuulnud juba, et see on viimaste aastate suurim külm, nagu mulle öeldud on. Võibolla sellepärast, et mina tulin siia, kes ma olen alati talve armastanud ja muudkui korrutasin, et nii tore oleks, kui lund sajaks. No lund veel ei saja ega arvatavasti tulegi. Aga see kül siin, see on hoopis teistsugune külm, kui Est koos lumega külm, ei tea miks. 
Täna teen kiire lõpu sellele blogile, kuna on aeg magama minna, ma ei taha homme sama väsinud olla nagu ma täna olin, kuna kell juba öösel kaksteist läbi, siis aeg kiirelt põhku pugeda. Olge tublid ja varsti jälle! :D Nautige LUND!

Pildid lisasin väga kiiresti, usun, et täiendan veel seda postitust piltidega või siis panen järgmisse postitusse ülejäänud pildid, kuna hetkel vaja tuttu minna ja tegin seda kiirkorras :)








Beyonce

Kaks eestlast :)

Love USA :) et sularaha automaadist raha välja võtta ei pea sa autostki välja tulema

Meie naabrid

Jason Derulo


Erique Iglesias

Macklemore & Ryan Lewis



Pitbull

Väga külm hommik, enneolematu!

A little bit of everything!