Septembri viimane nädal!

Tervitusi siitpoolt, olen taaskord oma postitusega hilinenud nagu ikka aga mis teha, kiirel läheb siin. Mõtted keerlevad peas ringi, millest kirjutada, mida oleks huvitav lugeda ja mida mitte kirjutada. Esiteks, nädala keskel oli liiklus hullumaja, istusin lihtsalt keset kiirteed kinni, muidugi mitte väga kaua aga samas, kui see on mitu päeva järjest siis on see päris tuttav. Isegi õpetaja koolis ütles, et ei tea, mis toimub, et arvatavasti täiskuu pärast on see liiklus selline :D Samas mulle meeldib see, et pean iga päev Palo Altosse sõitma ja tagasi, mulle meeldib roolis olla ja sõita, mu perekonna nimigi Juht juu :). Niiet lõpp kokkuvõttes kõik hea, kiirteed ei ole enam minu joaks probleem, täiesti igapäevane ja tavaline. Muideks juba tükk aega sõidan poistele järgi ja tagasi ilma navigatsioonita, niiet tegija :D ja tegelikult on ned kohti veel ja veel, kuhu sõites ma Google Mapsi enam ei kasuta. Kuna tee on nii peas, et tean täpselt, kuhu pean sõitma ja millise exiti võtma.

Kolmapäeval ja neljapäeval käisime poistega pargis, ühel päeval mängisime selles pargi osas, kus me ammu polnud käinud ja neljapäeval mängisime jalgpalli. Neljapäeval olid mul jalas lühikesed teksad, seljas särk ja õhuke kampsun ja mul oli niii külm, et otsustasime poistega koju minna. Reedene päev möödus nii kiiresti, et ma ei saanudki aru. Hommikul alustasin tööd, pakkisin poistele lõuna kaasa ja muud asjad, pärast läksin ymcasse, pärast seda toiduaineid ostma järgmiseks nädalaks, mis oli ka väga kähku tehtud. Koju tulles hakkasin süüa tegema, plaanis oli teha pikkpoissi, muna ja hernestega, väga hästi tuli välja. Väga eestipärane toit oli meil reedel õhtusöögiks, kartulipuder ja pikkpoiss. Reedel pärast tööd läksime Sunnyga kinno, filmiks oli Don Jon, see oli teist päeva kinodes ja filmi algusajaks oli 10.50pm, niiet väga hiline kinos käik. Aga saali oli täis ja film oli hea. Muide nalja sai ka, vanusepiiranguks oli 21 ja minu käest küsiti dokumenti, vapseee värk juu. Film vaadates sain aru, miks sellel vanusepiirang peal on, täiskasvanute film aga nalja sai kõvasti. Järgmine nädal lähme vaatama Baggage Claim, treilerit vaadates tundub väga hea ja naljakas film. Koju jõudsin kella ühe ajal. Muidugi ei saanud ma kohe magama minna vaid ikka arvutisse, voodisse läksin kella kahe ajal. Hommikul alustasin tööd kella kaheksa ajal, plaanis oli minna laste muuseumisse mis oli aga suletud terve selle nädala, eks siis proovime uuesti järgmine nädal. Läksime poistega hoopis batuudi keskusesse või trampliini keskusesse, ei teagi enam, kuidas seda eesti keeles öelda, loodan, et saite aru. Igaljuhul koht ise on väga super lahe, järgmine kord tahan sinna ise ka hüppama minna. Pärast seda läksime lõunat sööma burgeri restorani, vahepeal ju ikka võib :). Ning pärast seda oligi minu tööpäev läbi. Panin ennast valmis ja sõitsin great malli Sunnyga kohtuma, otsustasime, et vaatame natuke ringi. Kokku veetsime seal kuus tundi, ütleme nii, et jalad olid päris läbi. Nüüd hakkan kohe filmi vaatama ja naudin kodust laupäeva õhtut, mida siiamaani ei ole olnud, kuna iga kord oleme välja läinud. Eelmise nädalavahetuse lõppedes lubasin endale, et see nädalavahetus linna peale ei lähe. Ja pealegi homme lähme San Franciscosse Golden Gate Parki tasuta kontsertit vaatama One Republic, Go Go Dolls jne, ei mäletagi, kes kõik seal olid. Hommikul sõtab Sunny mu peale ja siis sõidame ühe teise tüdruku juurde, kelle autoga lähme. Tõotab tulla väga tore päev. Loodetavasti leian selle rahva massi seast üles kaks Eesti tüdrukut ja saab omasid näha. Pärast kontserdit koju, kontsert peaks lõppema 5pm, pessu, asjad kokku pakkida ja minek. Ning esmaspäeval alustan jälle oma töönädalat. Ootan järgmist nädalat põnevusega, palju üritusi tulemas ja hakkame poiste ja pereemaga küünlaid tegema, nii lahe.

Lisaks ymcale üritan ka igal õhtul jooksmas käia, otsustasin, et nädalavahetusel annan kehale natuke puhkust ja ei jookse. Pärast jooksu teen tavaliselt kuskil kolmkümmend minutit lihasharjutusi. Üle ei pinguta aga millegi pärast ei tunne, et see mind koormaks või liiga palju teeksin. Muideks mõtlesin üks päev, et kuidas USA mind siiamaani mutnud on, nüüd siin mõnda aega juba oldud. On nii plusse kui miinuseid. Plussideks on see, et olen sada korda enesekindlam ja otsekohesem (mis kindlasti tagasi kodumaale minnes oleks probleemiks, kuna inimesed ei ole harjunud, et olen nii otsekohene), toitun tervislikumalt, trennis käisin ka Eestis, siin aga naudin seda palju rohkem. Inglise keel on paremaks läinud, olen teada saanud, kes on sõbrad ja kes lihtsalt muidu inimesed minu ümber, teada saanud, mis on tegelikult tähtis, aru saanud, et sa ei pea olema ideaal inimene ja keegi ei vaata sinu peale viltu, kui sa seda pole, õppinud asju vabamalt võtma, kümme korda rohkem julgust ja tahtmist, ja mis peamine olen õppinud nautima, seda, mis siin on ja mis mul on. Üks tähtis asi veel, olen õppinud seda, et vanasti kui ma ikka polnud inimesega tükk aega suhelnud, siis tundsin ennast halvasti ja lõpuks ikka kirjutasin. Samas on mõlemapoolne huvi suhtlemisse täiesti normaalne ja kirjutada on ju täitsa tavaline, küsida kuidas läheb jne. Siin on suur aga kui teine osapool seda ise mitte kunagi ei tee, siis nüüd ma enam lihtsalt ei teegi välja. Selle ajaga kui ennast kellegile meelde tuletada, teen ma nüüd midagi targemat. Ei teagi, kas see on pluss või miinus, minu joaks pluss ikka. Miinuseid leidsin ka mõningaid, näiteks on USA mind kindlasti mingil määral laisemaks muutnud, vanasti pesin alati nõusid käsitsi, olin harjunud seda tegema ja tegin seda alguses ka siin aga nüüd automaatselt nõud masinasse. Ja veel selles mõttes laisemaks, et Eestis olles liikusin palju jala aga siin lähen igale poole autoga, absoluutselt igale poole, kuigi no vahemaad on ka teised, kõik on kaugemal. Hakkangi siis filmi vaatama ja olge tublid seal kaugel maal, palun hoidke üksteist ja endale kalleid inimesi!!! Tsauka!

Leid Kalinkast :)

Koguaeg mõtlen, mis või kes see Miranda on, et ainult üksnes talle on mõeldud see sõidu rida :)

Nii nagu ikka, teate ju küll :D

Õunanägu Sunny

Pargi tsill :)

Sõltuvus

See on nii hea, et ma sööksin selle ära  :D

Niimoodi oodatakse ameerikamaal soovitud filmi algust :)

Ja nii juhtub, kui seda liiga kaua oodata :D

Natuke sügist ka siin :)

Tervitused kõigile, nüüd võin öelda, et ka meil hakkab vaikselt juba sügis paistma, õhk on natuke teistsugune, soe on ikka aga õhtud, ööd on juba jahedamad. Reedel käisime Sunnyga kinos, filmi nimi oli Instructions Not Included, väga hea film oli, nalja sai kõvasti. Filmi algusajaks oli 10.20pm, see on väga hilja selleks, et võtta oma paari kuune laps kinno kaasa või üleüldse ei saa ma ka sellest aru, milleks tulla nii väikse lapsega kinno. Eelmine kord kui käisin õudukat vaatamas olid seal ka väiksed lapsed, ei tea, ei mahu pähe see asi. Ja eriti mõnus on kui poole filmi ajast lapsed nutavad. Kujuta ette, et mõnigi inimene oli saanud kodust välja, tuli nautima kino õhtut ilma lasteta aga kahjuks oli asi nautimisest kaugel. Pärast kino läksin koju, kuna kell oli juba väga palju ja laupäeval alustasin tööd kell 8am. Laupäevased läksime poistega paraadile, mulle väga meeldis ja poistele ka. Neile muidugi meeldis see, et auto akendest visati kommi :). Hommikust saadik oli taevas pilves. Tavaliselt kui on pilves, siis enne lõunat on pilved kadunud aga täna oli kuidagi väga jahe ja tuuline ilm. Pärast paraadi, mis kestis kella poole kaheteistkümneni, läksime poistega parki nende kung fu klassi piknikule. Nende õpetaja on nii lahe ja tore, uskumatu. Kui parki jõudsime, siis hakkas vihma sadama ja tuul järjest tõusis, mina lihtsalt vahtisin suu ammuli, kuna ei suutnud seda uskuda, et siin selline ilm on. Seejärel tuli mul meelde, et õhtuks on suured plaanid ja vihm rikub kõik ära. Kuna vihm ei jäänud järgi läksime koju ja siis oligi minu tööpäev läbi. Kiirelt vahetasin riided ja võtsin autost turvatoolid välja, autosse pidi mahtuma rohkem, kui kaks inimest. Väljas sadas ja mul ei ole, mitte ühtegi jopet ega jakki, ainult suve riided, õnneks pereema andis mulle enda kileka. Sunny oli minu juures enne poolt kahte ja kui sõitma hakkasime, hakkas veel kõvemini sadama. Plaanis oli Stanfordi mängi ehk siis Ameerika jalgpall. Kohale jõudes oli suured ummikud ja parkimine oli päris kallis aga õnneks läks nii hästi, et leidsin hea koha ja ei pidanud midagi maksma. Hakkasime staadioni poole kõndima ja vihma hakkas jälle sadama kohe täiega, olin juba täiesti märg aga jooksin ikkagi ühe väikse puu alla varju. Olin seal varjus niikaua, kui Sunny ütles mulle, et ma muudan värvi, ps! mul oli valge kardigan seljas. Ei tea, mis puu see oli selline aga mul oli seljas maika, pluus ja kardigan ja nüüd on kõige mõtekam need lihtsalt ära visata, kuna mingid pruunid plekid, mis sealt sain ei tule enam pesus ka välja. Jooksin tagasi auto juurde, et kilekas võtta ja nii kui autosse jõudsin jäi vihmasadu järgi, mis te arvate, kas Marii oli natuke kuri? Mingil hetkel mõtlesin, et lähen ära koju aga siis läksime tagasi ja seekord jõudsime kohale ilma vihmata ja päike tuli ka välja. Kõike see melu seal parkimisplatside juures, rahvamass ja staadionile jõudes oli võimas. Lihtsalt natuke märg tunne oli ja kõht oli ka tühi, raske oli mängust aru saada. Aga kaasa elasime ikka, istusime Stanfordi fännide hulgas, hoidsin pöialt ka Stanfordile, niiet õiges kohas. Siis kui teised plaksutasid ja karjusid, siis tegime ka meie seda kõike, nagu ikka õiged fännid. Mängu lõpuni me ei olnud, vastasel korral oleksin pühapäeva hommikul palavikus olnud. Sõitsime koju ja Benilde jäi minu juurde, sättisin ennast valmis ja seadsime sammud Sunny poole, siis juba linna poole. Täna olime niisama linna peal ja käisime vanas heas kohas, kus oli super hea muusika. Pühapäeval magasime kaua ja läksime linna uudistama, lõunat sõime ühes spageti restoranis, toit oli super hea ja restoran ise super lahe. Pärast läksime kõik oma teed. Esmaspäevane päev möödus siis töötähe all. Õhtul läksin Targetisse, kuna oli vaja üht teist ja poest välja tulles ei leidnud autot üles, käed oli nii asju täis, et ei saanud vajutada seda nuppu puldil, mis signaali teeb. Seisin ja lihtsalt naersin seal, kõndisin aga edasi, kui lõpuks märkasin, et auto oli seal samas, kus alguses seisin, oh mind küll. Täna tegelesin enda pesu pesemisega ja toa koristamisega ehk siis suurpuhastusega. Siin on mul tunne, et ma ei hoia enam vanadest asjadest nii kinni, kui Eestis ostsin uues sirgendaja, siis jätsin vana "igaks juhuks" alles aga siin ei ole küsimustki, vana läheb prügikasti, kuna on omadega nii läbi. Kui kappi korrastasin siis sain aru, et võtsin Eestist liiga palju riideid kaasa, kui võrreldes teiste tüdrukutega oli mul väga vähe asju. Nüüd need lihtsalt seisavad siin ja osa riideid läheb ära andmisele, kuna mõttetu on enda kappi täita millegiga, mida ei kanna ja mida võibolla keegi teine kannaks iga päev. Hakkan nüüd otsi kokku tõmbama ja trenni minema ja siis vaja veel paar käiku teha. Täna lisan ka pilte, niiet siis huvitavam lugeda ja vaadata. Ok olge tublid ja nautige sügist :)

Mõni pilt paraadist :)

Vihmane Stanford

Kuri Mari :D

Nagu näha, siis nüüd juba päike paistab...

Mina ja Sunny

Mina, Benilde ja Sunny

Sunny, mina ja Benilde

Mul pole hommikuti midagi muud teha, kui lolli mängida vol.1 :)

Mul pole hommikuti midagi muud teha, kui lolli mängida vol.2 :)

Väga lahe restoran oli, koos rongiga :)

Mitte just kõige rõõmsamad näod aga eelmine õhtu olid nad väga rõõmsad ;)

at Gringos

SJBG

Mmmmmm....

Reede õhtu ja segane blogi...

Hei,

Niisiis nagu aru sian, siis videoblogi võeti väga hästi vastu, hakkan siis vahete vahel videosid blogima. Läheb kiiremini, kui kirjutades. Lõpuks jõudsin ise ka üle vaadata, mis rääkisin, natuke naerma ajas, kuna ei kujutanud ette, et minu hääl selline on. Ja oleks nagu mingi probleem kaamerasse vaatamisega ja kuidagi jube tähtsalt räägin aga loodan, et iga korraga läheb paremaks. Pärast video tegemist läksin trenni, nautisin seda täiega. Pärast trenni oli plaanis niisama basseini ääres laiselda, kuniks tööle pean minema aga plaanid muutusid. Päevitasin natuke ja siis kui Sunnyl trenn lõppes läksime keskklinna lõunat sööma, kanarestorani, seal on söök ikka nii hea aga taaskord ajuvaba, kui suured portsud. Muide, kui tellimust esitasin siis küsisin kahe toidu kohta, et kumb on parem, ühte olin enne söönud ja teine oli neil uus. Pärast kassapidaja küsis, et kas olen Auroopast, et mul Euroopa aktsent, kui aus olla siis jäin teda suu ammuli vaatama ja seejärel ütlesin jah, et olen Põhja-Euroopast, Eestist. Siis jäi mul suu veel rohkem lahti, kuna ütles, aa tean küll, kus Eesti on see on seal Venemaa, Soome ja Läti vahel, selle peale oskasin küsida ainult ühte, et kuidas ta nii palju teab. Kutt ainult naeratas ja ütles, et teab palju Põhja-Euroopa kohta. Väga lahe! Pärast lõunasööki läksime kiirelt Rossist läbi, et ringi vaadata, et äkki leiame nädalavahetuseks midagi ilusat ja muidugi leidsime ka. Siis hakkas Sunnyl kiire, kuna kell nii palju, et ta pidi tööle minema, mul oli nats rohkem aega 15 minutit. Pärast seda Palo Altosse poistele järgi ja pärast kooli veetsime terve õhtu selles samas mega toredas pargis, nii mõnus oli poistega mängida ja niisama ringi vaadata. Jõudsime koju õhtusöögiks. Neljapäev oli minu jaoks siis esimene päev siin oldud aja jooksu, kui mul tuju natuke mitte väga super ei olnud, nagu kõikidel teistel päevadel on olnud. Neljapäev oli mulle seiklusterohke päev, ei jõudnud ma trenni, hea asi oli see, et rääkisin Merkaga peaaegu kaks tundi juttu Skypes, pärast seda läksin raamatupoodi endale õpikut osta, see pood oli päris kaugel ja netist näitas, et ainult seal on seda ja üks eksemplar, seegi lihtsalt pidin sinna sõitma. Kohale jõudes oli kell juba päris palju ja muidugi mitte see raamatupoe kutt ei leidnud mu raamatut, otsis üle kahekümne minuti ja ei leidnud, lahkusin tühijade kätega. Õnneks oli liiklus ok ja jõudsin kooli täpselt õigel ajal. Koolis sai jälle nalja, esimese ülesandega pandi mind paari jälle see kutiga, muidugi sai meil jälle nalja. Teise ülesande puhul vahetati paarilisi ja seekord oli paariliseks üks tore naisterahvas, nalja sai meil palju. Pärast kooli oli mul palju vaba aega, seega läksin Starbucksi ja olin seal oma cool limega :). Lõpuks siis poistele järgi ja jälle parki, väga tsill park. Tänane päev on olnud minu jaoks teistsugune, kuna tänasest siis alustasin uue ülesandega, toiduainete ostmine nädalaks. Täna käis pereema minuga kaasas, et näidata, kus mis asub, meil sai nii palju nalja, seal oli nagu kiirteel, ainult, et liiklus on igasuunaline :). Pärast läksin poistele järgi, mul oli plaanis täna ujuma mina nendega, kui neile seda mainisin siis ei tahtnud nad sellest kuuldagi, vaid tahtsin uude parki minna ja leidsimegi väga laheda uue pargi. Palo Alto pargid on nii kihvtid. Sõitsime koju jälle päris kaua aega, kui koju jõudsime oli kohe õhtusöök, vann ja tuduma. Meil on kell praegu kaheksa läbi neli minutit, otsustasin et mul on piisavalt aega ja kasutan võimaluse ära, et see sissekanne ära teha, sest homme mul aega selle jaoks ei ole mitte kuidagi. Täna õhtul lähme Sunnyga kinno, komöödiat vaatama, filmi algusajaks on kümme läbi kolmkümmend minutit, seega päris hiline seanss.

Saan aru, et Eestis hakkab valimiste aeg lähenema, mulle tuleb ka postkasti igasugust jama, ega see mulle väga ei meeldi. Alles nüüd saan aru palju mul neid uudiskirju tuleb, jube lihtsalt koguaeg klikin sinna kohta, et enam ei soovi ja paljud ikka tulevad, ei saagi lahti vist. Igaljuhul hetkel sain aru, et mul tuleb ikka blogisid päeval kirjutada, mitte õhtuti, mul mõte nii kinni, et mitte ükski asi ei tule meelde, tean, et mul oli palju asju millest tahtsin kirjutada aga vist seekord ei tulegi meelde. Teen nii, et kirjutan järgmiseks korraks jälle paberi peale ja siis ajan näpuga järge, kus mida kirjutama pidin. Kõike ilusat!

Esimene videoblogi :)

Hahhah :D see on siis minu esimene katsetud videoblogist. Eksa vaatab, kas saab asja. Tean, et heli ei ole kõige parem järgmine kord üritan kõvemini rääkida ja natuke läbi mõelda, mida räägin. Lindistasin selle video ära ja läbi ei vaadanud, niiet kui miskit on valesti, siis mina sellest hetkel veel teadlik ei ole :). Nüüd kiirelt trenni :) tsau pläu

Sünnipäeva pidustused

Tervitused siit soojalt maalt, nagu näha olen postituste kirjutamisega tagasi järje peale saanud. Reedel lõppes minu tööpäev ootamatult varem, kuna pereema ja pereisa ei läinudki välja kohtingule. Minu arust on see ääretult lahe, et hoolimata kõigest, tööst ja lastest ja kõigest muust, üritavad inimesed siin ikka üksteise jaoks aega leida. Poisid voodisse ja läksin pessu, pakkisin asjad ja oligi minek. Seekord panin ennast kodus juba nii valmis, et oli vaja ainult juuksed korda sättida ja väike make up teha ning olingi valmis minema. Jalutasime linna nagu ikka, mulle meeldivad meie jalutuskäigud, saab paljudel maailma teemadel arutleda ja inimest rohkem tundma õppida. Mul on hea meel, et ma endale sellise sõbra siin leidsin. Läksime linna ja olime nüüd otsustanud, et teeme uue katse Templisse sisse saada. Ja see kord läkski õnneks. No minul on küll vaja natuke harjumist selle tantsu stiiliga siin, kõik hööritavad ennast üksteise vastu, väga naljakas on vaadata. Aga olime Templis peaaegu terve õhtu ja siis läksime järgmisse kohta ja seal olime kuni õhtu lõpuni. Laupäeva plaaniks oli tähistada Benilde sünnipäeva ja seda me ka tegime. Hommikul ärkasin Sunny juures ja siis läksin koju, et dušši alla minna, pärast dušši läksime Sunnyga Rossi õhtuks kleiti otsima ja leidsime mõlemad väga lahedad kleidid. Proovima minnes oli meil mõlemal käes kuskil 8 kleiti ja nalja sai palju. Pärast Rossi läksime mõlemad uuesti koju, pakkisin enda asjad jälle ja suundusin Sunny juurde. Parkisin enda auto teada tuntud koha peale ja läksime Benildale järgi, ta elab kuskil 25 minutit sõitu eemal. Võtsime Benilda peale, läksime poodi ja siis suundusime Sunny poole. Istusime niisama ja kuna Benilda oli ennast juba kodus valmis pannud, siis ootas ta nii kaua kui me ka ennast lõpuks valmis sättida jõudsime. Jalutasime teada tuntud teed pidi linna. Alustasime oma õhtut San Jose Bar ja Grillist, istusime niisama, võtsime sünnipäeva puhul mõned kokteilid, nalja sai palju. Hea meel, et lõpuks Benilde kodust välja tirisime, see oli tema esimene kord siin välja minna ja talle väga meeldis. Mingi ajani istusime baaris ja siis tahtsime edasi minna, valmisime Agenda, mis oli rahvast täis ja saime tasuta sisse, tervituseks, et siia alles kolisime. Siin pole inimesed mitte kunagi kadedad komplimente ja häid sõnu jagama. Aga see koht oli tõesti rahvast täis, tantsisime ja tulime tulema vahetult enne sulgemist. Sellest õhtust on meil mõned ilusad pildid ka, lisan siia postituse juurde. Igaljuhul sai meil nalja nii palju, et hoolimata iga päevastest kõhulihaste harjutustest on mul ikkagi naermisest kõhulihased valusad. Peagi on tulemas Sunny sünnipäev, niiet sünnipäeva pidustused jätkuvad. Ja nii imelik, kui see ka ei ole aga mulle meeldib kleiti kanda. Eestis olles tegin seda vist üldse kokku kaks korda. Tunnen, et olen enesekindlam ja endaga rohkem rahul, kui kunagi varem, enesetunne on koguaeg super hea. Võibolla sellest tuleneb ka see, et tahan kleiti kanda, ei tea. Täna kui koju jõudsin oli mul kotis väga lahe üllatus, sampooni ja palsami pudelil oli kork lahti läinud ja terve kott on sampooni ja palsamit täis, kõik asjad on koos kaasa arvatud digikas ja sirgendaja. Enesetunne on hea ja rahul kõigega, mis mul on. Tean, et kirjutan seda peaaegu igas postituses aga tahan lihtsalt hoogu juurde anda nendele inimestele, kes mõtlevad või tahavad oma elu midgai muuta. Mitte keegi, mitte kunagi ei hakka seda sinu eest ära tegema, nagu on üks ütlus, kui tahad saavutada midagi uut, siis sa pead selleks tegema, midagi mida sa enne kunagi ei ole teinud. Kui sul on unistus ja sa soovid, et see täituks, tegutse selle nimel ning see unistus võib täituda juba varem, kui osakad ette kujutada. Ja ära lase mitte kellelgi mitte kunagi öelda sulle, et sa ei saa sellega hakkama või isegi kui ütlevad, siis ära tee sellest välja, kuna tavaliselt on ütlejad need, kes iseenda unistuste jaoks ei liiguta sõrmegi. Minu tutvusringkonnas oli palju inimesi, kes ütlesid, et niikuinii on see lihtsalt jutt, et siia USAsse tulen, et päriselt ma sinna ei jõua. Aga siin ma nüüd olen, USAs ja väga õnnelik selle üle, et sellise otsuse vastu võtsin. Julge unistada ja julge tegutseda selle nimel, kõik on võimalik, kui ise piisavalt tahta. Täna on pühapäeva õhtu ja mul on natuke vaja tegutseda, pean asjad pakkima, tsauki teile kõigile ja olge tubli!

Reede :)

Mina, Benilde ja Sunny 

Benilde sünnipäev

Reede 13/09/13

Kuna mul hetkel natuke aega, siis kirjutan selle korra postituse nüüd ära, kuna ma ei tea, kas nädalavahetusel arvutisse väga tihti tulen ja kui tulengi, kas siis mul nii palju aega on, et kirjutada. Igaljuhul kolmapäeval oli mul esimene koolipäev, päris mõnus oli. Alguses oli natuke igav, kuna sissejuhatuse osa võttis päris kaua aega. Minu klassis on kuskil 10 inimest ja kõik nad on kuskilt mujalt maailmas, mõni elanud siin üks kuu nagu mina ja mõni elanud siin juba aastaid. Seltskond on kirju. Enamus ajast oli grupitöö ja pidime omavahel inglise keele rääkimise hirmudest rääkima, nagu mida ma kardan. Seal oli palju erinevaid asju, aga enamus kartsid ikka, et sõnad lähevad meelest ära ja et ütlevad midagi valesti. Lõpu poole pidime paarid moodustama ja siis omavahel arutama ja erinevaid olukordi ette kujutama, kuidas vestlust aretada, jne. nalja sai, klassis on üks kutt ja muidugi pandi mind temaga paari. Arutasime siis erinevaid olukordi ja siis hakkas kutt mu käest küsima, et kas ma vahepeal alkoholi ka joon ja mis mulle teha meeldib, hmm see oli juba väga teine teema, mida oleksime pidanud arutama, tema on siin elanud 10 kuud. Pärast, kui auto poole kõndisin, siis sõitis mööda ja lasi signaali, see kõik oli nii naljakas. Kuna tund lõppes 15 minutit hiljem, kui oleks pidanud, siis oli mul vääääga kiire, teadsin, et pean sõitma kuskil 20-25 minutit. Kuna kellaaeg oli lähedal tipptunnile, siis lootsin südamest, et liiklus väga hull ei ole ja mul vedas, õnneks oli veel ok. Jõudsin maja ette võtsin pereema peale ja läksime lastele järgi, jõudsin täiesti viimasel minutil kohale aga tegelikult olin ikkagi hiljaks jäänud. Järgmine kord tean, et kui tund käib kauem, siis lihtsalt ütlen, et pean minema, kuigi järgmine kord ei ole mul kiire kuskile, kuna pean poisid koolist peale võtma hiljem ja kaugemalt, kuna esmaspäevast alustavad nad uues koolis. Eile oligi nii kiire päev, et hommikul sõin väikse tükikese omletti ja siis sõin õhtul kella poole seitsme ajal, kuna lihtsalt polnud aega, oli vaja palju ringi sõita. Eks see andis tunda ka, kui hommikul rasket trenni teha ja siis alles õhtul süüa. Proovin seda viga enam mitte teha. Õhtul kui lõpetasin oli omadega nii läbi ja väsinud, et läksin taaskord kaheksa ajal voodisse aga nagu ikka magamisest ei tulnud midagi välja, just sellel hetkel kui voodisse läksin hakkasid huvitavad inimesed minuga rääkima ja nii see läks. Lõpuks kella kümne ajal panin riidesse ja sain Sunnyga kokku, linnas veetsime aega kuskil tunnikese ja siis tagasi koju, kohe magama. Mul viimasel ajal jälle see komme tagasi tulnud nagu mul vahepeal Eestis oli, enne magama minekut kuula kõrvaklappidega muusikat ja siis muidugi päris tihti jään magama nendega. Eile nii kui pikali viskasin panin Pandora mängima ja no arvatavasti kohe pärast seda kustusin ära kah. Ärkasin üles kui kell oli pool kaks panin klapid kapi peale ja keerasi teise külje. Nagu supsti oligi äratuskell mind äratamas, esimene äratus on mul 6.30 ja teine äratus tuleb 7.00, tööpäev algab 7.15. Piisav aeg hommikuse pesu ja kõhulihaste jaoks. Tänane hommik kulges nii, et tegin hommikusööki ja siis mängisin poistega, seejärel viisin nad mängutuppa. Sellele järgnes muidugi ymca, milles ma täna pettusin, minu lemmikut treenerit täna ei olnud ja asendas see, kes teeb minu jaoks liiga kerget trenni aga pole hullu sain liigutada küll ja küll, lihtsalt mulle meeldib, kui tulen trennist ja olen omadega täiesti läbi.Nüüd olen kodus, hetkel netis ja varsti alustan tänast pikka tööpäeva, tänane tööpäev lõppeb siis 10.15 pm, tulemas on pikka õhtu. Pärast tööpäeva on ka erinevad plaanid, eks vaatab mis saab.

Olen Skype vestlused kuidagi väga tagaplaanile jätnud ja samas on ka koguaeg mingi tegevus olnud, miks ma pole saanud seal sees olla. Kes tahab minuga rääkida, kirjuta mulle postkasti, siis tean, et hoian Skype sees, kas siis arvutis või telefonis. Olen viimasel ajal avastanud, et kuidagi väga raske on postitustele pealkirju panna. Laupäeval peame arvatavasti ühe teise au pairi sünnipäeva, selle tüdruku, kes oli New Yorgis minuga ühes toas, kellega koos siia tulin. Ma pole enam üldse uudistega kursis, vahepeal ikka üritan jälgida aga nagu reegel, tuleb alati midagi vahele ja ma ei tea maailma asjadest mitte midagi. Tean seda, et meil siin Colorados oli nii kõva vihmasadu, et uptab igal pool ja inimesed on evakueeritud. Teisipäeva õhtuks sõime ahjukapsast, vorstikesi ja kartuliputru, kas ei kõla mitte Eesti moodi? :) Maitses küll seda moodi.
Egas siis midagi, üritan ikka tubli olla, kõik on väga hästi, mulle meeldib mu töö ja mulle meeldib siin olla, kõik on super, elu on lill :). 

Marii

64. postitus

Täna on siis kolmapäev, Eestis juba kolmapäeva õhtu. Teisipäevane päev möödus töötähe all. Hommikul pakkisin poistele lõuna kaasa, saatsin nad ilusasti kooli, siis nagu iga hommik läksin YMCAsse, seda vist polegi mul mõtet siia enam kirjutada, kuna niikuinii käin seal iga päev, mõni päev isegi mitu korda, rekord on kolm korda. Pärast trenni läksin koju, sain natuke netis olla ja siis algas minu pikk tööpäev auto rooli. Ei mäleta kuna viimati nii palju sõitma pidin, alustasin kaheteistkümne ajal ja lõpetasin kuue ajal, kael oli õhtuks läbi ja istuda enam väga ei tahtnud kah. Viimasel ajal leian hommikuti palju rohkem aega blogi kirjutada, kuna õhtuti nii palju teha või siis on kuskile minek. Muideks blogi kirjutan ma alati muusikaga, kõrvaklapid pähe, siis kuidagi lihtsam tegeleda sellega. Tänane päev algas mul samamoodi, poiste lõuna valmis ja saatsin nad kooli, seejärel Y-sse, tunni ajaline treening ja seejärel läksin päevitama. Täna jäin taaskord päevitades magama, kõrvaklapid on peas ja kui hea muusika ka veel tuleb, siis päris lihtne on magama jääda. Ärkasin ehmatusega, kuna järsku käis piiks, mis tähendas, et keegi kirjutas mulle näoraamatusse ja ega kaua pärast seda ei olnudki enam, kuna meil täna paar pilve taevas ja need segasid. Võtsin külma dušši, riidesse ja siis käisin poest läbi ja nüüd olengi kodus. Nüüd kaks päeva peaks tulema vana graafiku järgi ja siis esmaspäevast hakkan iga päev Palo Altosse sõitma. Koostan siin nimekirja, mis poistele meisterdamis asjadest vaja oleks juurde, hetkel vaatangi kataloogi, mis üks päev meile tuli, siin juba jõuluasjad. Olen saanud palju positiivset tagasisidet blogi kohta ja nagu aru saan siis palju loevad seda, tore, kui kedagi huvitab, millega tegelen. Mäletan, kui ise veel Eestis olin siis koguaeg lugesin teiste tüdrukute blogisid, mõnikord sain pidama alles 2 ajal öösel, kui siiski, nii põnev oli. Kahjuks nüüd enam sellist aega ei ole, aga siis kui hetk tekib, seda ka teen. Selle video postituse üritan teha, kas selle nädala lõpus või järgmise nädala alguses, kaldun arvama, et ilmselt jõuan selleni järgmise nädalal. Neljapäeval lähen poistega ujuma ja reedesele päevale hetkel veel mõtlen, mis tegema hakkame pärast kooli. Reedel lõppeb minu tööpäev alles kell kümme õhtul ja pärast seda lähen välja, koju tagasi tulen laupäeval. Laupäevaseid plaane veel päris täpselt ei teagi, eks paistab, mis saab. Paki, mis pidin kodustele saatma, selle saatmisega olen nats aja jännis, aga tuleb kuskilt aega leida ja postkontoris ära käia ning pakk teele panna. Eestis olles ei suutnud ma elada ilma märkmikuta, muidu oleksin lihtsalt kõik asjad ära unustanud. Siia tulles ostsin kohe endale märkmiku, mida ma pole praktiliselt üldse kasutanud, teatud asjad olen ikka sinna sisse kirjutanud aga enamus ajast lihtsalt seisab kapi peal. Nüüd kasutan peamiselt Google Calendrit, milleta ma enam elada ei saa. Kusjuures vahepeal jätsin kirjutamise pooleli ja tegin oma terve päeva tegemised ära ja nüüd olen tagasi :). Just sõime õhtusööki ja nüüd panen ennast valmis iga nädalaseks cofeemeetinguks, täna on seal uusi nägusid palju, loodan, et on keegi kes on 21 täis. Paljud, kes teavad on küsinud, et miks ma teatud asjadest blogis ei kirjuta, et kas on siin keegi silma jäänud või kuidas on lood sotsiaaleluga, vastan teile kõigile korraga, et niipea ma siia sellest kirjutada ei kavatsegi ja võibolla ma ei teegi seda, kes teab see teab ja kes ei tea, võibolla saab teada või ei olegi vajalik üldse teada. Huhh, see lause oli nüüd natuke keeruline. Mis peamine, et olen väga õnnelik ja olen oma eluga täpselt seal, kus olla tahan. Homme on mul esimene koolipäev, närvi pole ega midagi, ootan põnevusega, uued tutvused ja uued teadmised, teate ju küll, et mulle meeldib õppida :). Nüüd panen ennast valmis ja pean minema, kell juba palju, tsauki ja olge tubli!

9.september

Hey there,

Tervitused siit kuumalt maalt, hetkel on meil siin tõsine kuumus, 35 kraadi, päris korralik ikka. Aga hmm, järg jäi vist reede peale. Reedene päev, nagu ikka viisin poisid kooli ja pärast seda läksin kohe trenni. Reedeti on mu lemmik grupi treening, seda annab üks hästi tore naine, kes on tegelikult poksija. Nüüd käib Sunny ka Y-s trennis. Pärast trenni, pessu, siis koju, vahetasin koti sisu ja siis saime Sunnyga Starbuksis kokku ja rääkisime juttu, Sturbacks on poiste kooli kõrval ja pärast seda oligi aeg tööle minna. Läksime koju, poisid sõid oma lõunase snäki ja siis hakkasime ennast valmis sättima korvpalliks, plaanis oli minna korvpalli mängima Y-sse. Lõpuks pärast pikka pikka aega jõudsime sinna kohale ja oppa siis tuli mul meelde, et mul jäi liikmekaart koju. Aga polnud hullu midagi, sain asja aetud lihtsalt oma idga, süsteemis olen ju sees. Pärast korvpalli läksime koju ja siis põhimõtteliselt oligi juba õhtusöögi aeg. Mina täna kodus ei söönud, plaanis oli Sunnyga välja sööma minna, sain varem töölt lahti ka, kuskil natuke üle poole tunni. Sättisin ennast valmis ja sain Sunnyga kokku, seekord oli tema kord valida koht, kuhu läheme, muideks valis ta koha, mis on minu majast 5 minuti kaugel. Hinnad olid päris krõbedad aga toit ja teenindus oli lihtsalt super. Tellisime mõlead erinevad toidud, küsisime lisataldrikud nagu siin paljudel kombeks on ja jagasime toite. Ma ei tea, mis asja mu organismil viga on aga iga kord, kui ma maitsen midagi vürtsikat, see on lihtsalt jube. See toit, mis Sunny endale tellis, mis tema aravates polnud üldse mitte natukenegi vürtsikas, oli minu jaoks totaalselt põletav. No see oli vääääga vürtsikas, mõtlesin, et mu suu läheb põlema, rohkem seda toitu ei puutunud kah. Nüüd natuke isegi mõistan seda, miks siin on tippi jäetakse. Kuna teenindus on alati nii super, inimesed teevad kõik, et sul hea oleks ja annavad endast kõik oleneva, et sul super õhtu oleks. Pärast õhtusööki jalutasime Willow Glen Creamerysse, see on siis külmutatud jogurti koht. Kuna oli reede õhtu ja see on paljude lemmik koht siis seisime järjekorras kuskil 15 minutit. Võtsin endale täitsa tavalise arbuusi jäätise, mis oli niiii magus, et pärast neljandat ampsu hakkas see jääris mulle vastu, nüüd raudselt mõtlete, et hullem vingats ma ikka olen :D. Aga jep, väga vürtsikat toitu minu organism keeldub vastu võtmas ja samuti on väga magusaga. Kes mind tunneb teab, mis suhted mul magusaga on. Söön ühe kalevi kommi ja sellest on minu isu täis 1-3 nädalaks. Muidugi ei ole mul midagi puuviljade vastu, neid ma armastan. Toitun tervislikumalt kui kunagi varem, liikumine on ka paigas, sellest ka tulemused, kokku on läinud juba üle viie kilo. Mõni võibolla mõtleb, et nii vähe võii :) aga kiirustada pole mõtet, tasa ja targu käib see asi. Laupäev oli väga tore päev, pidin tööd tegema kaheksast kella üheni. Hommikul mängisin poistega ja siis oli poiste jaoks väga tähtis sündmus, nimelt läksime kinno ja see oli poistele esmakordne. Oiii kui lahe oli neid jälgida, kui kinno jõudsime, silmad suured ja nii ärevust täis, need poisid on mulle väga väga kalliks saanud. Kui kinost tulime oligi minu tööpäev läbi, plaanis oli natuke ringi vaadata. Pärast lõunat pakkisin oma asjad ja läksin jälle Sunny poole ööseks. Plaanis oli jälle linna külastus, nalja sai kõvasti, mis ei olnud naljakas. Igaljuhul kui sa tahad kuskile sisse saada ja siis kaks võimalust kas California juhiluba või pass. Seda teist varianti ma elu sees ei hakka kaasas kandma ja esimest mul veel ei ole. Igaljuhul lõpetasime jälle vanas heas kohas, mis pole üldsegi halb, väga kihvt koht ja sellel nädalal sain palju uusi tuttavaid. Magada sain 3 tundi ja siis oli uni kadunud, otsustasin koju sõita, võtsin ühe mõnusalt külma dušši, ning siis otsustasime Sunnyga korraks ühte poodi vaadata, kuna mul oli uut valget toppi vaja, millel hetkel mingi plekk ees, kust sain ei tea. Olime seal poes, 3 tundi, mille sees käisime ka Cheesecake Factorys söömas, mmm kui hea toit seal on. Kui Kristiinaga söömas seal käisin esimest korda, ütles ta mulle, et seal on kõik toidud head, tal oli õigus. Kui koju jõudsin oli siin palju külalise, ning veetsin natuke aega kodus, plaan oli kinno minna, kino algas kell 21. Aga enne seda, kui kodus olin siis mõtlesin, et jääb vist ära, kuna silmad lihtsalt ei püsinud lahti, nii hull väsimus oli aga ma ei tahtnud inimesele ära öelda, niisiis tuli vastu pidada. Kinost tagasi jõudes, nagu poleks veel piisavalt väsinud olnud, tegin väikse Skype kõne. Voodisse jõudes, pea ei jõudnud patja puudutadagi, kui ma juba magasin. Ja täna hommikul sian kaua magada, kuna minu tööpäev algas alles 2.15. Ärkasin alles kell 11 ja oi kui hea oli olla, inimese tunne. Üles ärgates oli natuke paha tunne, et nii kaua magasin, selle peale ütles pereema, et mul oli raske nädalavahetus, siis tulebki puhata :). Seejärel kohe trenni aga trenni ma ei jõudnudki, kuna unustasin oma pesemisasjad koju ja aega neile järgi minna mul ei olnud, niisiis otsustasin päevitada, Sunny oli ka seal, nautisime kuumust. Enne poistele järgi minemist läksin Starbucksist läbi ja võtsin ühe hiigelsuure cool lime, ohhh see oli nii hea. Poisid käes, läksime koju, vahetasid riided, tegime koduseid ülesaneid ja läksime parki. Pärgist koju jõudes hakkasin õhtusööki tegema. Pärast õhtusööki, poiste vanni aeg, unejutu aeg ja magaminek. Homme neil raske päev, lähme homme nende uut kooli vaatama, nad veedavad seal pooliku päeva ja siis neid prantsuse keele tund ka. Homme tuleb väga väga hull ja kiire päev. Samas mulle meeldivad sellised päevad, kuna siis läheb aeg kiiresti, eks paistab mis saama hakkab, tegelikult on kaks järgnevat päev sellised, loodan, et jään ellu ja saan teile neljapäeval uue postituse teele panna. See postitus on natuke kiiruga kirjutatud. Hakkasin mõtlema video postituse peale, kuna paljud tüdrukud on seda teinud ja paljud teevad seda, siis võibolla proovin ka. Teate üks naljaks asi veel, tähendab kaks. Täna oli juba seitsmes kord, kui inimesed arvavad, et ma latiino olen, just minu välimuse pärast, päris hea :D hahaa. Ja teine asi on see, ükskõik, kuhu me välja ei lähe Sunnyga ja kui keegi tuleb meiega rääkima, siis inimesed aravavad, et mina olen crazy person ja Sunny on siis tagasihoidlikum ja korralikum. Ei tunne teda nii hästi, et täpselt öelda, kas vastab ka päriselt tõele. Aga miks inimesed arvavad, et ma olen crazy person, saan aru, et see ei ole halvaga mõeldud aga mis minus on sellist, et nii arvatakse. Pean mainima, et tulemas on minu vaba nädalavahetus juhuuu :). Ma olen totaalselt sõltuvuses sellest laulust Drake - Hold On We Are Going to Home. Ja muideks kolmapäev on tulemas, 9/11, ameeriklastele palju palju kurbi mälestusi toonud päev. Tean paari tüdrukut, kes koju lendavad sellel päeval. Kõike ilusat teile sinna, tsauki pläuki!

Willow Glen

Willow Glen

Kõige magusam jäätis planeedil

Saturday night out

Cheesecake Factory pasta Da Vinci

Ilma pealkirjata :)

Tsau tsau tsau, kuna eelmine postitus oli võibolla natuke tõsisema alatooniga siis jätkame nii nagu ikka. Lihtsalt teatud hetkedel peaks kõik välja ütlema. Täna on siis juba neljapäev ja ootan väga nädalavahetust nagu ikka. Ärge saage minust valesti aru, mulle meeldib väga mu töö siin, poisid on väga kallid mulle ja meil saab palju nalja koos. Eks meil igal ühel ole paremaid ja halvemaid päevi, nii see lihtsalt on. Eestis olin ma selline, et kõik pidi olema korras ja kontrolli all, võib vist öelda, et siin olen õppinud, et jep asi tuleb kontrolli all hoida aga see hakkab vaikselt kaduma, et üritaksin igal pool korda luua. Minu enda tuba on alati super korras ja puhas aga samas paaniline tahtmine kõik korras hoida, seda lihtsalt ei ole enam ja teate mis polegi kõige hullem. Iga inimene peaks elama nii nagu ta ise tahab, on ju nii. Teate, tunne pärast iga hommikust trenni on super, ülivõrdes super. Käin trennis absoluutselt iga päev ja mulle nii meeldib, tean, et ei tohi üle pingutada aga teengi nii, et iga päev on midagi erinevat. Tervis on mehhiko söögist jälle taastunud, hihii. Eile oli meil iga nädalane au pairide meeting, õhkkond oli juba päris vaba, koguaeg tuleb uusi inimesi juurde. Seekord oli kaks kutti ka ja kaks neist oli puudu, niiet siin elab neli mees au pairi, usun, et rohkemgi. Kui mäletate, oli vist üleeelmises postituses või kunagi lähiminevikus mainisin teile tüdrukut, kes läks rematchi oma sõidukogemuse tõttu, kuna kartis siin sõita. Sellel nädalal sain teada, et lõpuks otsustas ta üldsegi koju minna. Niiet ei ole siia tulemine nii lihtne midagi, kui sa ei suuda kohaneda ja endast lahti lasta koduigatsust, pole piisavalt tahtejõudu ja julgust, siis ega see vist õige otsus ei olnud siia tulla. Igaljuhul eile tutvusin uue tüdrukuga, kes tema endisesse perre siia tuli, väga tore tüdruk. Aga kas te tahate teada, kust ta tuli ja mis temaga juhtus, I bet you wat to know! Kui ta meile seda lugu rääkis, tõusid mul kõik kehakarvad püsti, nüüd juba saate aru, et see lugu ei ole just eriti tore. Alustan algusest. Natuke rohkem, kui kaheksa kuud tagasi tuli üks tüdruk USAsse au pairiks nagu me paljud, leidis endale super pere ja oli super õnnelik. Kui tüdruk siia jõudis, siis alguses oli kõik korras, umbes paar päeva ja siis muutus asi täielikult. Nimelt osutus see super tore ja äge pere täielikuks maniakiks. Terves majas olid kaamerad, mis polegi väga ennekuulmatu, seejärel ei tohtinud tüdruk kellegiga suhelda, lukustati õhtuti tema enda tuppa, et ta välja ei saaks minna, jne. Tüdruk oli pärast paari seal oldud kuud langenud sügavasse depressiooni, kui lõpuks võttis oma jõu kokku, ostis pileti koju ning lahkus siit päeva pealt, kahjuks ei öelnud ta seda kellegile, et lahkus. Agentuur võttis temaga ühendust, et tehtud teole põhjendust saada, seal oli veel palju asju, mida tüdruk neile rääkida ei julgenud aga enam vähem rääkis ära, mis oli juhtunud. Kuna tüdruk ei teinud seda USAs koha peal olles, siis oli sellel perel ennast hea kaitsda, kuna tüdruk oli kaugel. Lõppes see asi nii, et agentuuril jäid omad kahtlused ja pere jäeti programmi. Võibolla oleks see kõik lõppenud, kui tüdruk oleks seda koha peal olles rääkinud. Aga nüüd jõuame tüdruku juurde, kellega eile tuttavaks sain. Tema oli seal peres neli päeva. Ta sai kohe aru, et asi pole normaalne, kui teda tema tuppa lukustati, kellegiga suhelda ei lubatud, jne. Võttis ühendust oma tugiisikuga ja järgmisel päeval läks tugiisik kohe tüdrukule järgi. Super on teadmine, et nüüd see pere eemaldati programmist. Jube milliseid peresid siia programmidesse sisse lastakse aga jep, kui sa ei tunne inimest siis ega sa ei saagi kõike teada. Olen nii super super õnnelik, et mul on perega nii vedanud ja tunnen nagu oleksin neid tundnud terve oma elu, ma olen nii õnnelik. Selle juurde mängib palju rolli, kuidas sinu aasta/aastad siin kujunevad, mis sinu ümber on. Praegu tunnen, et tahangi siia jääda. Ja nagu kirjutasin siis eile oli mu emme sünnipäev ja veel üks tähtis asi korda ajada. Nimelt käisin ma eile oma juhilube tegemas, kirjalikku testi, juhuu sooritatud, kõige varajasem vaba aega teha sõidutest oli 15.oktoober ja selle ma ka võtsin. Juhilubade tegemine maksab siin 32.- dollarit ehk siis 24,39.- eurot, naeruväärne eksjuu. Kirjalik test oli siis selline, et lähed kohapeale sulle antakse paber ja siis lahendad selle seal ära, põhimõtteliselt, sul ajalist piirangut ei ole aga samas usun, et kindlasti ei lasta sul teha hommikust õhtuni. Kui test vastatud, millel oli 37 küsimus ja kuus neist tohtis vale olla, kohalikel 3. Läksin seisin järjekorda, nagu kassa järjekord, kohapeal olid inimesed, kes kohe testi üle vaatasid ja ütlesid sulle su tulemusi. Olin nii õnnelik, kui läbi sain, kuna osa küsimusi oli väga rasked, kuna ma ei saanud teatud sõnadest aru, aga mis peamine ära tegin! Mis mulle minu USA pere juurdes meeldib on see, et nad alati hoiavad mulle pöialt ja elavad kaasa, seda ka seekord. Eile sain paljude uute inimestega tuttavaks, ka ühe hästi ägeda tüdrukuga, kellega kindlasti näeme veel palju, ta elab San Joses natuke välja Sunnyvales ehk siis seal, kus minul järgmine nädal kool hakkab. Igaljuhul on kõik super hästi ja ma olen ülivõrdes õnnelik, loodan, et teie kaa. Paar pilti teile kaa :)

Sunny & mina

Vasakul uus tüdruk, kellega tutvusin, mina ja Sunny

Kõik on sassis!

Nagu eelnevas postituses kirjutasin oli meil esmaspäeval püha Labor Day, see on mingisugune töötajate püha, et saaksid puhata. Seega oli ka mul esmaspäeva vaba päev. Ja nüüd on kõik sassis, kuna tavaliselt ma ju esmaspäeviti töötan, harjumus on sees. Ei saa enam üldse aru, mis päev on. Teisipäeviti on poistel varajane dissmissal ehk siis kool lõppeb varem, kui teistel päevadel, miks ma seda asja räägin on see, et unustasin selle täielikult ära, ma poleks Google kalendrit täna enne tööle minekut vaatanud, kui üks naine ei oleks hommikul minu käest küsinud, et kas täna on lühike päev. Siis mõtlesin, et väga hea, et ta küsis, muidu oleksin kooli juures olnud alles 2.30pm. Pärast, kui poisid olid klassiruumi sisse läinud, läksin trenni ja nüüd istun siin kodus, kirjutan blogi, mõtlen natuke tuleviku peale ja asjadele, mis sellel nädalal teha tuleb. Homme on minu jaoks väga tähtis päev kahel moel. Minu kallil emmel on sünnipäev ja mul on üks tähtis ülesanne siin korda ajada, viimane asjaajmine, loodan, et kõik läheb hästi. Eile käisin lõunat söömas mehhiko restoranis ja no minu keha ja kõht ei ole sellega veel väga harjunud, võibolla harjub, loodan. Nagu öeldakse, et inimene harjub kõigega, vahepeal isegi sellega, millega ei peaks. Selleks nädalaks on plaane väga palju ja loodan, et lõpuks jõuame Sunnyga Great Americasse. Ja ma luban endale, et proovin nii palju igasuguseid hulle asju seal, kui organism vähegi võimaldab. Teate, siia tuleks on suur muutus, täielik muutus, võibolla vahepeal ongi vaja suuri muutusi või kuskiel kaugele ära minna, et aru saada sellest, mis peaks sinu elus olema, mis valikuid tuleks teha. Mõnikord ei ole elu õiglane ja võtab sinult ära midagi, mis on sulle väga kallis. Teinekord laseb elu sul jällegi ise aru saada, et midagi väga kallist sulle võib jääda sinu südamesse, kuid mitte su ellu. Ja nii ongi ju, mõne inimesed tunned sümpaatiat aga midagi rohkemat ei saagi olla. Kahju on ju kellegile haiget teha aga samas, seda olen ma siin õppinud, et mina elan oma elu ja mina ise vaatan kunagi oma elule tagantjärgi ja pean sellega leppima, mis seal olnud on. Tahan, et mulle meeldiks tagantjärgi vaadata, kahjuks on nii, et tavaliselt, kui sa teeb midagi, mis sulle endale meeldib või elad nii nagu sulle meeldib, siis paratamatult on kuskil keegi, kellel see ei sobi. Kahjuks ei saagi kõigile meeldida, võibolla kunagi nooremana Eestis elades, ma püüdisin seda teha aga enam mitte. Miks kuradi pärast peaksin ma elama kellegi teise jaoks ja pärast südamepõhjast kahetsema seda kõike, et ei kasutanud võimalusi. Mul on väga kahju teha kellegile haiget aga paraku elu ongi selline, taaskord paratamatus! Mina ei lepi sellega, et keegi mind pidurdab, tahan elada täiega, nautida kõike, seda enam, et olen kõikide võimaluste maal. Sorry!

Kuumus on tohutu ja lubab veel ja veel, aga võtan kahe käega selle kõik vastu, juba meeldib. Taaskord märkan, et olen piltide tegemise täiesti unarusse jätnud, hmm seda ma lihtsalt pean parandama. Soovin teile kõigile ilusat septembrit, järgmisest nädalast alustan ka mina oma kooliteed siin, põnevust kui palju jälle. Hoidke endale kalleid inimesi ja tehke julgeid otsuseid, lähtudes ikkagi iseendast ja enda õnnest!!!

Päikest, Marii

Neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev

Hei, mina siin jälle. Olen ikka kirjutanud iga kahe päeva tagant aga nagu näen siis seekord jäi rohkem vahele, ma ei saanud arugi, et nii kaua aega on mööda läinud juba. Neljapäevane ja reedene tööpäev venis nii hullult, et mõtlesin, et see nädalalõpp ei tulegi. Neljapäeval oli meil tüdrukutega iganädalane kohvi õhtu jälle. Eelmine kord tuli kohale viis tüdrukut koos minuga. Seekord oli meid vist kokku kakskümmend, nende hulgas ka üks kutt, kes on ka au pair, neid on siin veel ja järjest tuleb juurde. Tore seltskond oli ja järjest vabaks läheb õhkkond, mõnus. Linn oli rahvast täis ja järjest tuli juurde, mina eriti kaua seekord ei istunud, kuidagi viitsimist ei olnud. Aga nagu ikka sain palju uusi tuttavaid. Reedene päev muutus jälle ootusärevuse all, kuna õhtuks olid kino plaanid koos Sunnyga. Väga supermega hea film oli. Kino oli hiigelsuur, 15 saali ja kõik saalid olid niii suured, noh nagu siin kõik asjad. Tagantjärgi mõeldes oleksin pidanud enda tellitud väiksest Coca Colast pilti tegema. Kui joogi kätte sain siis lihtsalt naersin seal, see oli hiigel suur ja väiksest oli asi kaugel. Nüüd on käsi paar päeva parem olnud ja otsustasin siis proovida, kuidas trennis on, kas hakkab endast uuesti märku andma. Aga ei olnudki midagi hullu, hea meel, et see asi lahenes, vähemalt praegu. Muide pean mainima seda, et homseks lubatakse meil vihma ja taevas on juba praegu pilvine aga kuumus on korralik. Laupäeval tegin tööd seekord neli tundi hommikul kella 8st kella 12ni. Läksime lastega mängutuppa ja siis parki, tagasi jõudes oli kell juba nii palju, et tööpäev oligi läbi, oi mis tunne see oli, super. Laupäevaks olid ju plaanid tehtud ja nii ootasin. Kohe kui lõpetasin oma tööpäeva, ootas Kristiina mind juba maja ees, võtsin oma koti ja läksime linna uudistama. Kõndisime niisama ringi ja rääkisime, lõunat läksime sööma Cheesceake Factorysse. Ootasime lauda 25 minutit, rahvast oli palju palju. Toit oli väga maitsev, seekord sõin kõik isegi ära aga kui oli pool portsust ära söönud, juba siis tundsin, et kõht on nii täis ja magu venib juba. Aega oli mul kella viieni, kui söömise lõpetasime, siis viis Kristiina mind koju. Super mõnus tunne on eesti keeles rääkida, super mõnus tunne on teist eestlast näha siis suures USAs. Hakkasin asju pakkima, kuna ööseks jäin Sunny juurde ja mul oli juba vaja igaks juhuks igasuguseid mitte vajalikke asju kaasa võtta, olen juba kord selline, selle koha pealt muutunud ei ole vist ikka. Käisin poest läbi, ostsin meile natuke midagi head juua. Istusime natuke Sunny pool ja siis kõndisime linna. Läksime San Jose Bar and Grilli. Sain tantsitud ja muusika oli super hea, mulle väga meeldis. Kuna Sunny läks oma perega hommikul vara randa, siis pidin kella kaheksast juba autosse istuma ja koju sõitma, nii kui koju jõudsin läksin magama. Ärkasin korraks üles kümne ajal, kuna telefon piisus koguaeg, siis ärkasin üles kaksteist läbi ja mõtlesin, et kaua võib magada, pean ennast kuidagi üles äratama. Otsustasin seda teha ühe korraliku jooksuga, kuigi kui aus olla, oli selleks hetkeks väljas juba väga tõsine kuumus ja ükski normaalne inimene ei tohiks sellise kuumusega jooksma minna. Aga ega ma väga suurt ringi ei teinudki. Koju jõudsin, siis pakkisin asjad jälle kokku ja sõitsin YMCAsse, keha vajab natuke tooni, otsustasin päevitama minna basseini äärde ja ujuma minna. Päevitasin päris mitu tundi, õnnestus isegi magama jääda aga ujumisest ei tulnud midagi välja, kuna ma ei näinud basseinis mitte ühtegi vaba kohta kuhu oleksin saanud minna, totaalselt ülerahvastatud. Pühade aeg, sellepärast oligi vist nii palju rahvast. Pärast läksin käisin poest läbi ja siis koju. Hetkeks mõtlesin, et äkki läheks kinno aga ei viitsi olen täna kodune, vaatan filmi Netflixist. Peaks ütlema, et olin vahepeal juba Netflixi sõltuvuse poole teel aga nüüd asi natuke maha rahunenud, mille üle on mul hea meel. Hetkel tunnen, et kurk on valus, ei tea millest, võibolla sain eile linnas nats külm, loodan, et läheb üle. Ilusat kooliaastat teile sinna! Hmm, hetkel mõtlen, kas jõuan üldse filmi vaatamiseni või mitte, kuna silmakesed vajuvad kinni. Tahtsin tuka välja kasvatada aga ei pidanud enam vastu, käisin reedel ja lõikasin endale uuesti tuka ette. Kes tahab minuga telefonis rääkida, siis tõmba enda telefoni selle äpp nagu Viber, siis saame helistada ja sõnumeid saata täitsa tasuta. Ilusat koolinädalat kõigile, kallistused kõikidele kallikestele!

Marii