aitäh, mu kallis karamelllll :)

tänu karmelile sain tuttavaks ühe väga hea luluga, mis esimesel kuulmisel tundus natuke naljakas laul aga mida enam kuulasin, seda enam hakkas meeldima. ja nüüüüüd ainult seda laulu kuulakski, nii hea!

lühikokkuvõte :)

tsau tsau

pole ammu eanm kirjutada jõudnud, kuna nagu ikka alati on kiire. tegelikult möödus suvi nii kiiresti, et ei saanud arugi, et suvi oleks olnud, kuna ilmad olid ka nii nagu nad olid. igaljuhul üle poole nn suvest veetsin mina voodis, suutsin ennast nii ära külmetada, et terve augusti kuu olin rivist väljas. ja see pole veel kõik, septembri saan ilusasti tööl käia ja tegutseda aaga oktoober olen jälle kodus ja voodis, kuna lähen vahepeal arstide hoole alla ja siis vaja kodus natuke taastuda. ulmeline, ma pole mitte kunagi nii rivist väljas olnud, kui siis ainult lühiajaliselt aga mitte kunagi nii pikalt. imelik tunne on, kohe kui aastaid täitus 25 hakkasid tervisega jamad, suht vana jah juba :).

kõige selle vahepal, kui pole jõudnud kirjutada olen lõpetanud super edukalt oma kooli teise õppeaasta, kolinud, käinud kohtades, kuhu pole varem jõudnud, saanud tuttavaks paljude uute inimestega, alustanud edukalt viimast kooliaastat, osalenud oma sõbrannade glamuursetel juubelitel, külastanud mitmeid kontserte ja teinud suuri ettevalmistusi üle lombi minekuks. kui aus olla, siis ainult mõtlen koguaeg minekule, kuigi sinna ikka on aega veel. edukalt suhelnud oma agendiga ja täitnud vajalikke dokumente.

terve selle aja jooksul olen hakanud järjest rohkem aru saama, mis on tähtis, mida hinnata ja väärtustada. võib öelda, et minu vaatenurk elule on muutunud, mitte küll täielikult, kuid osaliselt küll.

aasta lõpp on igasuguseid tegemisi ja asjatamisi täis. oktoobris enne, kui jälle tükiks ajaks koduseks jään, plaanis väike norra külastus. novembris üritan jalad alla saada, et detsembriks oleks jälle kõik korras, siis on mul puhkus ja , et taaskord aastavahetuseks eestist ära sõita. hetkel veel ei ole sihtkoht kindel aga lähima aja jooksul ka see selgub.

üritan nüüd ikkagi tihedamini kirjutada, siis on endal ka hea, kui miskit läheb meelest ära, mida vahepeal teinud olen siis on siit hea lugeda :).

 

marii

 

 

28.05.2012

On esmaspäeva õhtu, istun rõdu peal, kell on 21.38 kui alustan selle postituse kirjutamist. Täna oli taaskord üks mõnus soe ilm, kuid teisipäevast pidi temeratuur 12 peale langema ja lubati vihma. Ja nagu näha on siis nii ongi, sest õues on nii külm, mul on suur villane tekk peal, et ma mõnusat värsket õhku nautida saaksin, sest muidu hakkaks lihtsalt külm. Tuul tõuseb ja taevas järjest tumedamaks läheb, oodata on vihma. Mulle meeldib vihm, eriti kui olen Tõrvas oma toas voodis ja kuulan, kuidas vihm vastu katust krõbiseb. Siis tuleb eriti hea uni, vihmase ilmaga on alati hea uni.

Nagu nipsuga on läbi minu teine aasta Tallinna Ülikoolis, nüüd jäänud veel viimane, kolmas aasta, mis tõotab tulla kõige kiirem ja segasem. Sellepärast otsustasingi, et hakkan juba praegu lõputööga tegelema, juba alustatudki :). Aga selle peale ütlen, et hea mees (naine) seegi, kes lubab, sest tavalsiselt mul sellised asjad ei õnnestu ja ikkagi teen kõik viimasel minutil, kuid loodan siiralt, et võtan ennast kätte ja seekord tõestan endale, et suudan mõnikord ka ajast kinni pidada. Vähemalt algus tõotab tulla paljulubav. Sügis on väga kiire ja siis tuleb juba kevad, mis on täis hoopis teistsuguseid plaane ja asjatamisi, siis pole kooli jaoks aega.

Vahepeal mainin, et kolisin oma asjandustega tuppa, kuna õues oli juba väga suur tuul ja päris jahe.

Aeg hakkab vaikselt maha rahunema, tunnen, et saan üle pika aja hingata. Tunnen, kuidas pinge hakkab vaikselt maha minema. See nädal on viimane nädal, kui töö juures kõik veel plaanide järgi käib, alates järgmisest nädalast on vaba graafik ja vabadus teha mida ise soovin. Kuu aega veel pingutada, siis tuleb kauaoodatud puhkus, mida seekord on mul tõesti vaja. Alati on vaja midagi, mis motiveeriks, usun, et igal inimesel on nii või siis vähemalt mina olen selline. Peab olema mingi asi, mida oodata, siis on kõigel mõte. Ei tahaks olla selline inimene, kellel on motivatsiooniga probleeme või see üldse puudub, ma ei teagi, millised mu päevad siis oleks, kui ma lihtsalt oleks, midagi oodata poleks, kummaline, ei oskaksgi nii olla.

Suvi on kohe käes, inimesed ümberringi on õnnelikumad, lahkemad ja rõõmsamad. Enam ei ole selline tunne, et terve Eestimaa on depressioonis. Suvega seoses meenub ikka ja alati jaanipäev. Plaanid selleks päevaks enam vähem tehtud, loodan, et läheb ka nii nagu võiks minna. Imelik päev see jaanipäev suure söögi ja jooma päev tegelikult ju või vähemalt selliseks on see kujunenud.

Homme on mul vaba päev aga kui mul on ühe töö juurest vaba päev siis on mul teine töö, niiet päris vaba homme siis pole aga enam vähem. Hakkan siiski ennast magama sättima, sest eriliselt kauem ma magada kahjuks homme ei saa, kui tavalisel päeval, kõigest pool tundi kauem.

Olge positiivsed, mõelge häid mõtteid ja nautige ilma, isegi vihmast ilma :)

Eile oli viimase aja üks mõnusaim õhtu. Käisin Tsiiru ja Elluga linnas. Jalutasime niisama, sest ilm oli ju super mõnus, nii soe oli, suvi noh :). Lõpuks maandusime Suudlevate Tudengite väiterassile, seal istusime umbes täpselt kella poole kaheksast kaheteistkümneni. Sõime head paremat, jõime head paremad, nautisime, ilma, nautisime seltskonda ja inimesi meie ümber. Soovitan soojal mangosmuutit, super hea.

Alguses, kui maha istusime, siis oli meie ümber oleva seltskonna keskmine vanus 45. Mida rohkem kell edasi liikus ja mida pimedamaks läks, seda rohkem vahetus rahvas meie ümber, märkamatult oli meie ümber kõik lauad täis noori inimesi, kes nautisid mõnusat suvist õhtut nagu meiegi. Rääkisime ja naersime palju palju.

Pärast pikka talveund on inimesed üles ärkanud ja toas ei taha enam keegi istuda. Igal võimalusel tahaks väljas olla. Kõik ümber on järsku üles ärkanud, kõik elab!

Igaljuhul ärge passige toas, helistage sõpradele, saage kokku ja nautige seltskonda. :)