Aeg on siis nii kaugel, et minu äraminekuni on jäänud kõigest neli nädalat, tegelikult natuke vähemgi. Enne, kui tahtsin kalendrist vaadata, kaugel see mineku päev on siis pidin ikka lehte keerama, nüüd teen seda harjumusest ikka ning seejärel keeran kohe tagasi, üllatus üllatus, käes ongi juuli kuu. Vahepeal olen puhanud ja niisama asjatanud. Lõpetasin ametlikult Tallinna Ülikooli, jaanid veetsin Metsavenna talus, juba viiendat aastat järjest. Käisime Lemmes puhkamas, nii mõnus oli. Eestimaa on ikka nii ilus. Ja nüüd on kätte jõudnud see aeg, mida ma eriti ei oodanud, hüvasti jätmiste aeg. See ongi selle äramineku kõige vastikum osa. Kui keegi kallis inimene tuleb ütlema, et kuule ega me siis enam ei näegi enne su minekut, siis kõik, kes mind tunnevad teavad, et silmake läheb märjaks ikka. Kõik on arusaadav, tean ju, et ma ei lähe sajaks aastaks ära aga see tunne, kui sa ei näe endale kallist inimest väga väga pikka aega, see pole väga kerge tunne. Enam vähem on kõik asjad ostetud, mis vaja kaasa võtta. Olen siin aktiivselt suhelnud tüdrukutega, kellega koos 4 päeva elan, kõik on minust nooremad aga tunduvad väga toredad. New Yorki jõudes oleme kõik samas olukorras, võõras keskkond, võõras keel, võõrad inimesed ja täitsa üksi. Eesmärgiks on veeta elu parim aasta, saada kuhjaga kogemusi ja leida palju uusi sõpru. Sellel nädalal oli üks kurb uudis, kuidas üks Eesti kutt, kes läks USAsse suveks raamatuid müüma, sai surma liiklusõnnetuses, elu on vahest liiga ebaõiglane ja jätab lahti seletamata, mis teatud asjad üldse toimuvad.
Nagu olen eelnevalt kirjutanud, esimesed neli päeva elan New Yorgis, kus toimuva igasugused koolitused, et viia meid kurssi, kuidas USAs asjad toimivad. Pere juurde jõuan täpselt augusti kuu esimesel päeval. Minu lend väljub New Yorgist poole seitsme ajal õhtul ja San Franciscosse jõuan California aja järgi poole kümne ajal õhtul. Kokku kestab lend üle kuue tunni, niiet päris korralikult lendamist, idarannikult läänerannikule 2565 miili. Väga lahe on see, et mu pere rääkis mulle boonusprogrammist ja tegin endale teatud lennufirma kontole kasutaja, iga lennd annab mulle nii palju boonusmiile, kui mitu miili pikk lend on ja lõpuks siis kui piisavalt miile koos, saan tasuta piletid. Loodetavasti saan oma Eesti - New York lennu sinna boonussüsteemi lisada, oleneb mis lennufirmaga lendan, siis peaks ikka päris korralikult miile teenima. Eestist mineku piletid tulevad mulle meilile alles 10 päeva enne reisi.
Esimene nädal San Joses tõotab tulla väga tegus, unine ja täis California liikluseeskirjade õppimist, juba kuuendal augustil on mul kahe tunnine sõidu tund sisseelamiseks San Jose kiirteedel ning seejärel kohe varsti eksamile.
Selle nelja nädalaga on plaanis käia veel natuke ringi, esimene plaan on reedel, selleks on Kata sünna ja laupäeval läheme skuutriga sõitma, päris mõnus. Siis mingi hetk väike käik jälle Tapale, vaja Sebastian Seebimull üle vaadata ning väike sõjaväe külastus. Vaja paari inimest veel näha, huhh nii paljusid tahaks veel näha aga aega ei ole, see neli nädalat läheb nii kiiresti ja perega tahaks ka veel koos olla. Ega tegelikult ongi nii, et kes tahab mind näha palun tulge ise mind vaatama, ma tõesti ei jõua tervet Eestit läbi käia. Need kohad, mis mulle tee peale jäävad, kui kuskile pean minema on Tartu, Viljandi, Tapa, Valga, saame kokku näeme. Aga pole kindel, kas mujale jõuan. Ootan teid alati Tõrva, teate, kus elan, niiet no problemo.
No comments:
Post a Comment