11 päeva

Enam ei loe minekuni kuid ega nädalaid, nüüd loen ma päevi. Jep, tõesti on nüüd kätte jõudnud see aeg, kus minekuni on kõigest 11 päeva. Sellega seoses on mul nii palju käimisi ja mida lähemale jõuab mineku kuupäev, seda rohkem neid asju tuleb, mida peaks veel tegema. Tegelikult olen ma nendest ringi käimistest juba päris väsinud ja tahaks juba mingit muutust, eks ma selle kohe varsti ka saan. Tänase päeva võtsin ma vabaks kõigest ja kõigist, olen lihtsalt kodus olnud ja niisama asjatanud. Enamus päevast olen tegelenud enda blogi uuendamisega ja suhelnud tüdrukutega, kellega koos USAsse jõuan. Mingi aeg tagasi sain oma lennupiletid kätte Tallinn - Warsaw - New York. Warsawis saan kokku nelja tüdrukuga, poolakad ja tšehhikad ning Warsawist edasi lendame kõik koos NYsse. Tallinnast läheb lend 14:45, mis on väga tore, sest tavaliselt lähevad lennud hommikul vara, Poolas peaksin olema 15:20 ja seal siis juba NY lennu peale, mis väljub kell 17:20 ja saabub USAsse 21:00, hetkel ei oskagi öelda, mis see Eesti aja järgi on, New York vist oli 6 tundi tagasi, ei mäletagi. 

Homme olen taas toimetamas, kuna asi on vaja ajada, seekord siis Valgas. Saan taaskord kokku ühe väga armsa sõbrannaga, viimast korda enne äraminekut, eks tulevik näitab, kuna me jälle näeme, kuna tema ei ela ka Eestis. Kunagi ühes postituses rääkisin asjadest, mida tahaks teha või kus käia enne sõitu. Põhimõtteliselt võib öelda, et võin kõigele plussid taha teha, kuna nüüd saab minu viimane soov ka täidetud. Reedel autole hääled sisse ja Saaremaale viimase aja viimaseks jäävat korraliku Eesti rannapidu nautima :) ehk siis Saaremaa rannapeole vippidena, tagasi tulen pühapäeva õhtul. Siis järgmine nädal viimane Tartu külastus, istumine kodus ja ongi minek.

Kingitused ostetud ja olen isegi üritanud natuke siin tegeleda kohvri mõttelise pakkimisega. Täna õhtul hakkan enda tuppa tooma asju, mis vaja kaasa võtta, kuna tunnen ennast väga hästi, kui varakult valmis ei pane, siis unustan maha ja unustada ei taha ma midagi. Vahepeal veetsin aega Tapal, sellel ajal käisid mul Tõrvas külalised ja jätsid ukse taha väga vinge reisikompsu, aitäh teile, ülivinge kingitus oli!

Vahepeal saatsin enda perele väga laheda tutvustuse Eesti kohta, neile väga meeldis ja ütlesid, et see väike videoklipp tekitab tahtmist Eestit külastada. Panen siia alla ka selle klipi, kuigi siit on paar asja puudu, mille üle eestlased uhked on, näiteks see, et Margus Hunt liitus Ameerika klubiga ja see, et eestlased leiutasid vargakindla rataste parkla, mida saab telefoni teel juhtida.

Ärevus, kurbus, põnevus, teadmatus, hirm - need tunded valdavad mind hetkel. Ma poleks kunagi arvanud, et teen sellise suure sammu, aga olen sellega väga rahul, kuna tundsin, et vajan seda, siit minema saada!
Kellel on mulle küsimusi, siis lisasin lingi kust küsimusi saab küsida, vastan hea meelega, otsi küsimuste linki blogi pealkirja alt rubriikidest Küsi julgelt!