Cälifornia: Marii tegutseb jälle :D

Sooooojad tervitused kõigile, hetkel, kui kuulen Eesti ilma kohta uudiseid siis mõtlen küll, et no kuhu ma sattunud olen, millega ma selle ära olen teeninud. Ja seda kõike head mõttes, kuna meil siin juba vaikselt viskab 26 kraadi, õhk on kuum. Minu jaoks ongi natuke sassis kõik, kuna tavapärasest jäi vahele talv ja minu jaoks on olnud lõputu suvi, totaalselt. See, kui siin loetakse talve selleks, kui paar nädalat sajab ja on natuke külmem kui tavapäraselt siis no see ei ole mingi talv. Olen ikka harjunud -25 kraadiga aga eks kui kunagi peaks veel sellist asja kogema, siis usun, et uuesti alustada sellise talvega pärast sellist aastaringset soojust siin, saaks väga raske olema. Siiani on plaanid ja unistused, et tahaks siia jääda. Jah tean, et pere ja sõbrad kõik väga kaugel aga oma elu mina enam Eestis ei näe. Mõnesmõttes kurb aga samas on mul hea meel, et oma unistuse nimel kõvasti tööd tegin ja elu pakkus mulle sellise võimaluse. Täiesti juhuslikult Californiasse, täiesti juhuslikult super super pere juurde. Vahepeal oli selline energia langus natuke aga nüüd tunnen, et ma lihtsalt ei suuda ühes toas üle 5 minuti olla, kuna koguaeg tahaks midagi teha ja kuhugi minna, kellegiga kokku saada ja nii palju on kohti mida avastada ja näha. Ei tea, mis mulle sisse on läinud aga mul on täiesti pöörane isu kõike uut näha ja matkama minna jne. Mis minu joaks on super tore ja mis mulle hullupööra meeldib on see, et enamus noortele meeldib käia matkamas, mida Eesti noortele üldse teha ei meeldi või isegi kui neile meeldiks siis miskipärast nad ei lähe matkama. Siin on see üks lahedamaid tegevusi noortel ja no ütleme nii, et on kuhu matkata ja on mida näha kah. Aga Eestis on nii palju ilusaid kohti ja nii palju näha, et Eesti selle koha pealt alla ei jää, lihtsalt tuleb natuke ise uurida ja aju tööle panna.

Alustan siis eelmisest neljapäevast, tööpäev oli pöörane nagu ikka iga neljapäev. Õhtul pärast tööd vahetasin riided ja saime tüdrukutega Cheesecake Factorys (edaspidi - CF) kokku, enne seda võtsin ühe oma sõbranna tema kodust peale ja saime kokku teiste seal. Kokku oli meid kuus tüdrukut ja nalja sai palju, nii tore õhtu oli. Jätkuvalt on CF mu lemmik restoran, kus kunagi üldse käinud olen. Söök on alati super ja teenindus on viimase peal. Pärast sööki andsime meie laua teenindajale märku, et meil üks sünnipäeva laps, toodi lauda juustukook, mille mina ja Melanie hoolikalt välja valisime. Nii armas kõik teenindajad laulsid palju õnne sünnipäevaks ja taldrik oli nii ilusasti kaunistatud. Lina oli täiesti hämmingus sellest üllatusest. Oligi kell juba üksteist õhtul ja oli aeg koju minna. Reedene päev on minu joaks alati kuidagi väga kerge, eks kuna tööd on natuke vähem ja ikkagi nädalavahetus käes ja tavaliselt olen ma ülimas meeleolus, mida ma tegelikult olen iga päev. Päev möödus trenni saatel, siis toiduainete shoping ja siis juba poistele järgi, õhtusöök, poiste vann ja oligi minu tööpäev läbi. Õhtul otsustasime Melaniga välja minna Campelli. Sel õhtul jäi Sunny truuks San Jose kesklinnale ja kuna oli juba liiga hilja, kui teada andsin, et oleme Campellis. Minu uues lemmik koht on Campell, no see on nii nunnu ja seal on nii palju kohvikuid, baare, klubisid jne. Paksult rahvast täis ja mulle see meeldib, kõik väga sõbralikud ja alati palju teha. See kord siis läksime Mehhiko baari El Guapos, mis on nii üli mega vinge koht, et sinna ma võin minna kasvõi iga nädalavahetus ja no muidugi silmailu on palju ;). Õhtu lõpetasime Iiri pubis, kus oli ka meeletult rahvast, kuna lõpuks oli kell juba palju ja mina pidin järgmine päev ikkagi tööd tegema hommikul kell üheksa, siis seadsime sammud kodu poole.

Laupäeva hommikul alustasin tööga, olime niisama hoovi peal ja koristasime, sorteerisime mänguasju, mis saab ära visata ja mida nad tahavad alles jätta ja mis anname ära, lõpuks sai hoov päris puhtaks kohe või siis õigemini öelda tühjaks, nii nagu ikka mulle koristada meeldib. Sunny ikka ütleb mulle, kui ta minu juurde tuleb, et mu tuba on nagu muuseum. Aga mulle meeldib nii, kui kõik on omal kohal ja kõik kenasti puhas. Pärast läksime poistega kinno, ning pärast kino läksime parki mängima. Mulle tõsiselt meeldivad need pargid siin, mõnikord peaksin pilti tegema ja saatma Eesti ametnikele, kes tegelevad avalike mänguväljakutega, võibolla nad saaksid natuke ideid. Pärast tööd, läksin kiirelt dušši alla, kuna pidin kella viieks täiesti valmis olema, nimelt pidin Eccesega minema päikeseloojangut vaatama. Aga nii nagu ikka siin kõik inimesed hilinevad, siis lõpuks saime kokku alles pärast kuute õhtul. Enne seda tahtis Sunny minuga kokku saada ja frozen jogurtit sööma minna, minu maja lähedal on üks väga hea koht, mis on siin San Joses (SJ) väga tuntud. Istusime natuke ja pidingi kiiruga koju minema ja asjad võtma. Lõpuks kui jõudsin kohta, kuhu pidin oma auto parkima, nimelt tema sõbra maja juurde siis ohh mida üllatust. Nad olid rentinud auto ja plaanis oli minna Santa Cruzist nats edasi ühte randa kämpima ehk siis telkidega. Ja sel hetkel olin ma täiesti hämmingus, kuna mul olid õhtuks juba plaanid, sõbranna sünnipäeva pidu. Aga mõtlesin, et no pidutsetud on ju küll ja küll, et tuleks võimalust ära kasutada, lõpuks siis saatsin kõigile sõnumid, et ma ei saa tulla, et sõidan San Josest ära ja alustasimegi oma sõitu. Ma olen nii õnnelik, et ma sellise otsuse vastu võtsin sinna minna, mitte SJsse jääda. See oli mega vinge õhtu või siis öö koos sõpradega. Mulle meeldib, et mul on kohalikke sõpru kaa, kohe väga meeldib. Ma ei hakka üksikasjalikult seda kõike kirjeldama aga see oli super lihtsalt! Pühapäeva vara hommikul tulime tagasi, kuna poistel oli jalka mäng. Mina sain Sunnyga kokku, kuna ma olin nälja kätte suremas. Pärast lõunat hängisime niisama ringi siin minu ilusas linnaosas Willow Glenis ja kell neli pidi Sunny tööle minema. Mina sain Olaga kokku ja tee viis siis taaskord Campelli El Guaposse, nii väga meeldib mulle see koht. Rääkisime niisama juttu ja nautisime muusikat taaskord silmailu :). Õhtul sain veel Eccesega kokku ja oligi aeg koju minna, kuna sellel esmaspäeval oli mul pika tööpäev, nimelt võtsime poistega koolist vaba päeva ja otsustasime randa minna ehk siis tee viis jälle Santa Cruzi. Veetsime terve päeva rannas, kuna Marii sai kenasti kõva päikesepõletuse, niiet tagumine keha pool on punane ja esimene pool on valge ja veel prillid päevitasin ka pähe, niiet terve komplekt. Tööpäev lõppes kõvasti varem, kui muidu, kuna oli pikk päev. Ja oli tähtis päev, oli St. Patrick's day, niiet saime tüdrukutega kokku taaskord Campellis ühes Iiri pubis ja kuda muidu kui peavad seltskonnas ikka õiged iirlased ka olema. Nalja sai nii palju, mina ja Melanie, saime endale ka laste tatokad. Muidugi pidi iga üks midagi rohelist selga panema ja kuna minul olid ühed rohkelised püksid, mis Eestist kaasa võtsin aga mis on mulle nii suured, siis tõmbasin rihmaga pingule ja oligi olemas. Aga nü ütleme nii, et mega ahistav tunne oli jälle pikki pükse kanda. Kuna meil on nii palav, et ainukeseks asjad, mida ma meelsasti kannan on lühikesed püksid ja kleit. Minust on saanud täielik kleidi friik, nii väga meeldib. Koju jõudes läksin kohe magama, kuna hommikul hakkas tööpäev nii nagu ikka 7.15am. Teisipäev möödus lennates, nagu oleks vahele jääinud, sellepärast arvasin kolmapäeval,et on alles teisipäev ja olin täiesti segaduses. Kolmapäeval pärast kooli veetsime pikalt aega pargis pesapalli mängides ja päikest nautides. Muidugi pärast esmaspäevast päikesepõletust on raskusi autosse istumisega, kuna kui auto on kuskil päikese käes seisnud siis iste on nii tuli kuum ilma päikesepõletusetagi aga koos sellega on see lihtsalt kõrvetab. Iga kord kui istun siis oigan ja räägin omaette ja poisid siis naeravad, et nad panevad mulle järgmine kord ise päikesekreemi, et ma ära ei põleks.

Täna oli meil siis neljapäevakesekene, võtsin aega, et lihtsalt koduseid asjaajamisi teha, kuna neid juba omajagu siia kogunenud. Koolitööd vajab tegemist, paberimajandus minu teiseks aastakas, reisi plaanide korraldamine ja pluss veel sada teist asja. Täpselt nii, nüüd on see tehtud, paberid on allkirjastatud ja arvatavasti lähipäevadel postitame tagasi agentuurile, et nemad saaksid saata paberid uuesti ametnike kätte, kes annavad oma nõusoleku minu siiajäämiseks ka teiseks aastaks. Ma ei saa ühest asjast aru, miks mulle ikka pole päris kohale jõudnud, et ma siin Californias olen, et elan siin paradiisis, no ei jõua kohale. Igaljuhul on nädalavahetuseks plaane tegemist nii palju, et tuleb parimad tegevused selleks nädalavahetuseks välja valida ja asjad paika panna, kuhu minna.

Siinkohal nagu öeldakse "stay tuned" ja kirjutan järgmine nädal jälle. Tunnen ise, et mul on palju rohkem kirjutada, kui kirjutan nädalas korra, siis palju rohkem asju toimunud.

Loodan, et teil ka see kauaoodatud kevad lõpuks saabub!!!

Kõike kõige kõige paremat MU EESTLASED!!!

Marii