6.mai

Oh nii hea tunne, või vähemalt endale tundub, et olen blogi postitustega joonele saanud, vähemalt üks kord nädalas ja tunnistan ausalt, et ega rohkem tihedamini ei jõuaksgi. Nagu võisite eelmisest postitusest lugeda, siis mul vist mingi võidujooks siin tegemise ja asjatamistega. Aga võin rahuliku südamega öelda, et asjad hakkavad tasapisi paika loksuma, ime tasapisi, kuid siiski. Nagu öeldakse ei ole tähtis, kui kiiresti liigud, tähtis on, et peaasi liigud ja seda ma teen sihikindlalt. Mulle juba meeldivad need teisipäeva hommikud, kui natuke teen tööd hommikul, siis trenn ja siis aeg enda jaoks.

Reedene päev möödus väga imelik, terve päeva oli selline kummaline tunne sees, hommikul oli kõik korras aga siis mingi hetk oli nagu selline ärevus sees, muidugi teadsin ka, millest see ärevus sees on aga see kõik ei olnud sellest tingitud.Hommikul pärast trenni sain Anuga kokku, nimelt oli tal neljapäeval sünna ja siis saime reedel kokku ja tähistasime natuke tema sünnat, polnud nii ammu näinud ka ja kohe nii mõnus tunne oli teda näha. Sünnaks viisin talle enda tehtud kartulisalatit ja natuke muud Eesti nänni. Pärast seda läksin läbi ühest poest, kust ostsin endale kaua igatsetud TIGI hard juukselaki, mis mul mingi aeg tagasi otsa sai ja no mul ei olnud aega uut minna ostma, niiet ostsin mingisuguse Walgreenist ja mis ei ole isegi mitte juukselaki nime väärt. Ja pärast seda hakkasin kohe poistele järgi sõitma ja ikka imelik tunne sees. Eks see tulenes sellest ka, et õhtuks olid plaanid minna SFsse ja seal oli nii palju erinevaid arusaamatusi tüdrukutega, kes kuhu tahtis minna ja kes kuna koju tahtis tulla. Aga võtsin poisid koolist peale ja kuna mul oli õhtusöök juba valmis siis läksime poistega pärast kooli parki. Sõime oma snäkke ja sees oli mingi rahulolematuse tunne, et miskit on valesti, et Sunny ei vasta mu sõnumitele. Ja siis vahetult enne, kui hakkasime koju sõitma saatis Sunny mulle sõnumi vastu, et tal oli suur avarii olnud ja kiirabi, politsei, tuletõrje, kõik olid kohal. Sain kohe aru, et see raudselt oligi see nõme tunne mu sees. Igaljuhul kõik olid terved aga autod olid ikka väga halvas seisus. Sunny oli täielikus shokis ja otsustasin, et kohe pärast tööd lähen tema juurde ja olen talle seltsiks ja räägime juttu, et ta ei tohiks üksi olla sellises olukorras. Andsin teistele tüdrukutele teada, et kahjuks mina ja Sunny ei tule, et selline asi juhtus ja eks tüdrukud said minust hästi aru, kuna minek oli minu autoga, siis jäid kõik San Josesse. Ja kõik teadsid, kui tähtis Sunny minu jaoks on, siis oli neil lihtsalt hea meel, et temaga kõik korras on. Rääkisime kaua juttu ja mul oli hea meel, et minu lahkudes tal parem olla oli. 

Laupäeval töötasin praktiliselt terve päeva, käisime poistega Oaklandi loomaaias jälle, seekord oli ilmapoiss ok ja veetsime seal aega päris kaua. Tagasi koju tulles koristasime minu autot koos poistega ja järsku oligi minu tööpäev läbi. Kiirelt dussi alla ja asjad kokku pakkida ja oligi aeg teele asuda. Plaanid olid siis järgmised, et meie tuleme linna koos ja saame seal tüdrukutega kokku. Pärast esimest klubi saatis Sunny mulle sõnumi, et nad otsivad parkimist juba tund aega :D hahh ega meiegi otsisime kuskil 15 minutit aga õnneks siiski leidsime päris klubi lähedal. Läksime alguses siis klubisse kuhu tüdrukud tahtsid minna ja siis muidugi nad sinna ei jõudnud ja siis läksime teise klubisse, kus tunne oli nagu oleks mingi kuninganna. Klubi juures oli mega pikk järjekord ja meie lihtsalt läksime sinna ja siis tema seal tervitas kõiki, kuna ta tundis seal kõiki. Ja lasti meid kohe sisse, ei mingit pileteid ega järjekordi, tasuta joogid, vip ala, täielikult super awesome inimene minuga, no mida veel tahta. Ja lõpuks jõudsid tüdrukud ka sinna ja no väga lahe õhtu oli. Tüdrukud jäid veel klubisse ja meie läksime ära koju. Järgmine päev käisime lihtsalt natuke ringi, jalutasime Bay ääres koos tema sõpradega, läksime koju, tema tegi õhtusöögi ja vaatasime filmi. 

Täna on siis teisipäev ja teate, millega alustasin täna, nimelt kolimisega, juhuuu!!! Vaikselt aga sihikindlalt. Oh, kuidas mulle meeldib mu uus kapp, see on suurem ja laiem, nii mõnna, nagu filmist. Eks kui lõpuks sisse kolime siis teen pildid ka ja saate näha. Esmaspäeviti käin trennis õhtuti ja teen tavaliselt kas jooksu või rattasõitu. Eile otsustasin jooksmise kasuks, panin enda house running mixi tööle ja no selline power tuli sisse väiksest sörgist sai pikk ja kiire jooks, ma ei tea, kust kohast see energia tuli, pärast natuke lihasharjutusi ja oligi kenasti esmaspäev seljatatud. Täna siis teisipäev ja muidugi ootan juba nädalavahetust ja järgmist nädalat.

Viimasel ajal on mul jälle palju erinevaid mõtteis peas ja uskumatu on imelik see elu ikka on. Kuidas iga päev on tükike sinu puslest. Ja kes on see, kes teab täpselt, kuidas ja mismoodi peaks sinu elu minema? Miskipärast tunnen, et koguaeg on kõik tasakaalus. Paljud asjad ja olukorrad, mille pärast olin natuke segaduses oma koha üle siin maailmas ja ma ei leidnud lahendust, mitte kuidagi. Tavaliselt on mul ikka natuke mingitki aimu, kuidas või mida aga seekord oli segadus suur. Ja ma ei tea nii naljakas, kui see ka ei ole, täpselt sellel hetkel, kui mõtlen, et ah las see jääda. Ja nii ongi, sellel hetkel, kui ma ei otsi enam mingit lahendust siis järsku keerab elu mulle täielikult uue lehekülje uute inimestega. Minu elus on alati olnud, nii et kui ma ei otsi kedagi ega midagi, siis miskipärast leiavad asjad ja inimesed mind ise üles. Täpselt nii on see olnud viimased aasta aega. Mõnes mõttes olen selle üle väga õnnelik, et see kõik nii toimub. Ja millele saan kinnitust, et see karma asi töötab ikka täiega, kui ise teed head ja oled salliv teiste vastu siis annab elu sulle seda ka vastu. Absoluutselt iga päev lihvib elu mind paremaks inimeseks, tunnen ennast palju paremini. Võin siinkohal olla ego aga mina usun, et inimese töökoht, haridus ja palganumber ei määra laia silmaringi ega muud sellist. Ei noh mul on ka kõrgharidus ja olen oma elu jooksul saanud palju erinevaid töökogemusi aga see, missuguse kogemuse saad teises riigis elades on hindamatu ja ei ole võrdne mitte ühegi palga numbriga ega hariduskraadiga, kui sa elad iga päev ühesugust elu. Kedagi solvamata kirjutan, et keskmine Eestlane on natuke sallimatu erinevate kuluuride ja erinevate rahvusest inimeste vastu eriti, kui tegemist ei ole valge inimesega. Kuigi see on järjest paranemas, mis on muidugi hea. Selle üheks kuu jooksul olen nii palju õppinud, et arvan, et poleks Eestis elades elu jooksul kokku ka nii palju õppinud, kui siin olles. Olen õnnelik inimene, kõvasti targem, sallivam, rahul oma eluga, tunnen rõõmu pisiasjadest, mul on suurepärased sõbrad üle terve maailma ja tõelised sõbrad, kes mind pole unustanud ka Eestis, mul on kaks suurepärast pere, niiet mida veel elult tahta, kui sul on kõik olemas selleks, et olla õnnelik. 

Sellel nädalavahetusel tegin ainult ühe pildi, mis on siis jalutuskäigust Bay äärest, pildid näha kaugel on Golden Gate Bridge. Aga muidu nädalast on rohkem pilte, kuid siiski seekord vähem pilte kui muidu.

Auxi juhe tegi mulle südame :)

34 kraadi sooja ja kõige õigem ja tervislikum jook on jäine maasika smuuti. 

Kõik on ise tehtud :) taco klassi tulemus

Beni tehtud pilt :)

Happy!

Pühapäevane jalutuskäik Bay ääres :)