6 kuud USAs

No tere kõigile, viimasest postitusest saaks siis järgmine nädal juba kuu aega aga asi pole laiskuses ega looderdamises, mitte viitsimises. Lihtsalt nagu eelmises postituses kirjutasin on mul Eestist külaline ja ma lihtsalt ei ole leidnud aega blogi jaoks mitte kuidagi, nii kiire ja palju tegemist. Seekord ei alusta ma seda postitust sealt, kus eelmine kord pooleli jäin, kuna ilmselgelt on sellest väga kaua aega möödas. Kuna kirjutada on palju siis ma lihtsalt alustan kirjutamist, loodan, et suudan siiski mingi ajalised pidepunktid leida, et asjad, mis toimusid varem on eespool ja hilisemad asjad lõpu poole.

Üks päev enne Sille tulekut, see oli siis reedene päev, läksime Sunnyga välja peole, kuna polnud koos peol käinud väga kaua aega ja õhtu oli super, üleliigseid sõnu siia ma kirjutama ei hakkagi, kuna see üks sõna iseloomustab seda õhtut kõige paremini. Laupäeva veetsime kaubanduskeskuses ringi tuuseldades, kuni siis oli aeg koju minna, dušši alt läbi hüpata ja SF poole teele minna. Viimasel hetkel avastasin, et Sille lennuk jõuab mõned tunnid varem, kui ma mäletasin, hahh väga hästi läks et vaatasin. Sõit lennujaama läks kiirelt, juba tee peal oli tunne, et lennuk jääb hiljaks nagu siin alati on peaaegu kõikide lendudega. Ja kohale jõudes nii oligi, näitas, et lennuk jääb hiljaks pool tundi, ootasime siis lõbusalt. Ütleme nii, et tunne minu sees oli kõike muud kui rahulik, ja mida lähemale kellaaeg liikus seda ärevamaks läks meeleolu. Lõpuks seisingi püsti, sest ei suutnud enam istuda, kõndisin ringi. Ja kui nägin, et lennu info juures oli kiri "landed" siis läksin juba sinna kohta ootama, kust hakkavad inimesed tulema. Mis te arvate, mis mu sees toimus? Ja lõpuks ta tuli, minu eestlane SIIN minu Californias, tunne oli nagu kaks eraldiseisvat maailma said kokku. See hetk, kui Sillet kallistasin, see oli nii hea tunne! Mäletan, et läksime autosse ja kui sõitma hakkasin ütlesin "Mis siis muud, welcome to my life!". Algas sõit San Josesse. Terve tee rääkisime eesti keelt, mida ma pole teinud väga pikalt, kuna need Skype kõned lihtsalt ei lähe arvesse. See vabadus rääkida enda kalli inimesega enda keeles, inimesega, kes saab mu naljadest aru, mõtlen just eesti keeles olevate slängide ja kõnekeelseid sõnu kasutades. SJ jõudes vahetasime riided ja läksime natukeseks välja pidusse. Ega kaua ei olnudki, varsti koju kuna väsimus oli peal. Pühapäevane päev möödus shopates. Esmaspäevast alustasin mina jälle tööga. Kuna esmaspäev oli püha siis töötasin pikka päev, läksime poistega välja, parkidesse, näitasime Sillele meie lemmikuid parke. Sille tuletas mulle meelde, mis tunne oli minul kui siia alguses tulin, kõik tundus nagu filmis ja uus ja huvitav. Siiamaani on huvitav ja ma armastan San Josed aga samas on minu joaks kõik muutunud igapäevaks, kuna nüüdseks siin oldud juba natukene rohkem kui pool aastat, uskumatu kuhu aeg jookseb. Sõna pool aastat, tekitab minus imelikke tundeid, kui mõtlen, et pole kedagi pool aastat näinud siis see on väga pikk aeg. Igal juhul mingid päevad on olnud sellised, et Sille on käinud üksinda ringi, kasutanud linnaliini busse, mida mina siiani teinud pole :). Ja enamus päevad veedame ikkagi koos, lähme poistele järgi ja teeme kõike koos. Järgneval laupäeval läksime jälle SJ ööelu uudistama ja pühapäevased plaanid olid SFsse /San Franciscosse) minna. Terve pühapäevase päeva veetsime SFs ja nii nagu ikka maailmalinn SF jätab alati kustumatu mulje iga inimese sisse ja paneb kõik endasse armuma, see juhtus ka Sillega aga you cant blame, SF on südametemurdja, super linn! Järgnev nädal ehk siis eelmine nädal hakkas jälle tööga, oleme palju kinos käinud ja shoppamas, nüüd saab üks eestlane minust aru, miks alati peaaegu kõik teed shoppama viivad, kui muud tegevust ei ole. Teisipäeval läksime siis Googlesse õhtusöögile, väga vinge oli ja elamus missugune, uskumatu, millised töö võimalused ja kui palju näeb üks company (hahh ma ei mäleta eesti keelset sõna ja kuna Sille on linnas, ei ole kelle käest küsida, siis kirjutan ingilise keelse sõna) vaeva, et teha kõik oma töötajate heaoluks ja et pakkuda kõik on töötajatele, uskumatu. Ülejäänud nädal möödus ikka tööd tehes. Laupäeva plaan jälle välja minna ja maha pidada üks korralik pidu, kuna Sille jaoks oli see viimane nädalavahetus SJs. Pidu oli vinge! Sille siin oleku ajal on ta näinud peaaegu igasugust California ilma, kuuma, külmemat ja California jaoks täiesti ekstreemset ilma nagu meil oli pühapäeval tormine ja vihmane. Pühapäeval oli ajalooline päev USAs, nimelt taaskordne Super Bowl. Vihmaga on sellised lood, et meil on põud juba pikemat aega ja nüüd lõpuks sadas minu päeva, loodame, et sajab veel, kuna asjalood on nii kurvad, et Santa Cruzi linnal on joogivett ainult järgnevaks kaheks kuuks, niiet asjadlood on väga kehvad. Kui vihma ei saja on oodata palju tulekahjusid, mis LAs juba oli, kindlasti olete uudistest näinud. Loodame rohkem vihm!

Vahepeal on minu elus toimunud muudatused, palju uusi inimesi ja palju inimesi, kes on leidnud tee välja minu elust mingitel kindlatel põhjustel. Iga inimene kohtab oma elus palju inimesi, absoluutselt iga inimene mõjutab sind mingil määral, igalt inimeselt õpida midagi. Sellest mida õppisid ei pea sa aru saama kuu, aasta või kahe aasta pärast, arusaam õpitust võib tulla alles kümne aasta pärast. Viimasel ajal olen hakanud mõtlema palju sellise sõna peale nagu teekond ja üritanud leida enese jaoks parim tähendus või kuidas enda jaoks seda lahti seletada. Milline on sinu teekond, kuhu see sind viib, kus saab olema see viimane sadam, kus sa lõpuks randud, ma arvan, et seda ei tea meist keegi. Elu on kord selline, et kõigest murdosa sekundist võib muuta kõik totaalselt. Minu elu on kui seiklus ja samas mulle meeldib see mõnus salapära, et sa kunagi ei tea kus tee sind viib, mõnikord on need avastused negatiivsed, mõnikord positiivsed, kuid lõppkokkuvõttes on kõik ikkagi sinu enda kätes ja tahtmises kasutada õpitud heal eesmärgil. Nagu olen oma eelnevatest postitustes maininud, siis üks mida ma siin nii tohutult õppinud olen on tolerantsus, see millest tüüpilisel eestlasel ikkagi vajaka jääb. Tolerantsus teiste rahvuste ja kultuuride vastu, hindan seda väga. See on toonud minu ellu nii palju toredaid inimesi. Ja miskipärast tolerantsus teiste vastu on õpetanud mind ennast rohkem armastama. Enese tundmaõppimine sellise elumuutusega on vältimatu. Asjad millest ma kunagi arvasin, et ma pole kunagi suuteline, hetkel olen kõik selle saavutanud ja tean, et kui mu süda midagi ihaldab, siis olen selle nimeal valmis tegema tohutut tööd, kuna tean, et see rahulolu, mis pärast sihtkohta jõudmist saabub on hindamatu. Ei ole käega löömist, loobumist, on ainult eesmärk ja tean, et sinna ma jõuan. Õnn, elu, hingerahu - need on kõik sinu enda kätes, kõik oleneb sellest, kas oled valmis juhirolli asuma ja kas oled ise valmis seda teekorda juhtima.

Kõik tuttav on minu kaugel ehk siis selle all mõtlen enda perekonda ja sõpru. Muutused on suured, Skype kõned on jäänud harvemaks, see tekitab minus segaseid emotsioone. Minu elu siin on muutunud kiiremaks, tihtipeale ajaliselt enam ei klapi Skype kokkusaamised. Minu inimesed Eestis on õppinud elama ilma minuta. Kui inimene on sinu läheduses siis on see iseenesest mõistetav, et sa leiad aega aga seda raskem on seda teha, kui inimene on teiselpool maakera. Eile ütles Sille mulle midagi, mis pani mind väga mõtlema "Mõtle Marii, kas me näeme veel kunagi?". Midagi, millele on nii raske vatata, kuna ma ju ei tea vastust, loodan südamest, et näen kõiki sõpru veel ja veel aga samas ma ei tea, mis elu toob.

Mõni inimene läheb ja tuleb ja sa lihtsalt ei mäletagi teda enam. Olen selline inimene, kui kellegi enda südamesse lasen siis on teda sealt väga raske välja saada. Ikkagi jääb usk ja lootus, et sind mäletatakse ja et sina mäletad neid inimesi, kes on kord su ellu tulnud. Ajad muutuvad, inimesed muutuvad aga need vanad head ajad jäävad, lootus on, et vanadest headest aegadest saavad uued veel paremad ajad.

Muusika on suur osa minu elust, igal hetkel kuulan muusikat. Eriti meeldib mulle tähenduslik muusika, sügavamõttelised sõnad, meloodia. Minu muusika maitse on siin olles väga palju muutunud. Ja veel tunnen vajadust kätte võtta pintslid ja kunstiga tegeleda, nii öelda midagi hingele. Hetkel ongi minu elus selline periood, kus mõtlen palju oma elu üle, mis oli, mis on ja mis on tulemas. Sillega arutasime, et tegelikult ongi kahju, et pildid ei anna edasi emotsioone ja seda feelingut, kui oled siin ja näed seda oma enda silmaga. Muidu vaatadki pilti ja mõtled, et oh ilus pilt ja see ongi kõik, kahju, et pildiga ei saa emotsioone kaasa saata.

Inimesena olen alati olnud tugev, võtnud vastu julgeid otsuseid, teinud rasket tööd ja tulnud välja igasugusest jamast, mis elu mu teele on saatnud. Kukkudes tõusen kiiresti ja miskipärast siiani ei ole õppinud näitama enda nõrki külge. Minu arvates on see tüüpilise eestlase iseloomujoon, et koguaeg tahetakse olla tugev, emotsioonitu, mitte näidata välja enda nõrki külgi. Siin olles olen õppinud oma emotsioone väljendama kõvasti paremini, kui seda enne aga samas ei ole see minu jaoks  olnud väga kerge. Kui siin inimeste jaoks on see nii loomulik ja nad ei saa aru, miks keegi peaks olema tõsine ja mitte näitama välja oma emotsioone maksimaalselt.

Postitus on läinud juba päris pikaks, selleks korraks oleks siis aeg lõpetada. Uskuge endasse, õnn on iga inimese teha, aeg on piiratud. Kui sa midagi tahad ja ihaldad siis, tee selle nimel midagi juba täna, sest keegi teine seda ei tee, ainult sina ise saad midagi ära teha. Üks lause mis kumiseb mul peaaegu iga päev peas on järgmine "Never take anything granted..." - ära kunagi võta midagi iseenesest mõistetavana, seda ei ole mitte üksgi asi ega inimene sinu ümber, hinda ennast, oma elu, inimesi sinu ümber, seda mis sul on. Olge tublid, soojad kallistused kõigile!!!

Pildid ei ole ajalises järjekorras!

Päev enne Sille tulekut :)

Ja siin ta ongi :)

Sillet ootamas, enam ei suutnud istuda..

Welcome to California!

Trenn :)

San Jose, CA

Minu Aramis :)

Google ratas :)

Mesitarus :)

Hilisõhtune magustoit :)

Ja õhtusöögile minek :)

Poistega pargis :)

Kõik õitseb, kevad on käest!

Kaks eestlast Californias, kõige õigem on minna vene poodi ja osta lihapirukaid :D

Noo kaabu nagu valatud Sillele :)

Suvitaja :)

Tiigrike kooli katusel :)

"Ja mis seal on? Kas see on papu võiii?"

Ongi nii juu :D PAPUUU 

Väike suuruste vahe :)

Kala on teemas :)

SFsse sõites oli suur avarii...

Alcatrazi saar ja vangla..

SF laht :)

Kolmekesi :)

Musu musu :)

Lombard street :)

Väike lõuna käib asja juurde :)

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SJ

SF bay area

Kurikuulus Pier 39

Pier 39

Nii lahe kutt oli :)

Sille niisama sirgelt seismas :)

SF

Lombard street

SF

Ja ongi nii...

Ja ongi nii, et lõpuks on see päev käes, kui lõpuks tuleb minu eestlane siia, nii hea meel selle üle. Mäletan, et alles vaatsin kalendrit ja mõtlesin, et ohh nii kaugel see aeg. Kõik läheb nii kiiresti, võtan põlved nõrgaks küll, kui elu nii kiiresti liigub, siis saad aru, et ei ole aega mitte midagi edasi lükata, kui on võimalusi ja tahtmist siis tee seda kohe, mida hing ihaldab, kuna pärast ei pruugi selleks enam aega olla.

Igaljuhul eelmine nädal möödus töötähe all nagu ikka. Mõtlesin, et ei hakkagi enam kõiki päevi lahti kirjutama või vähemalt ei tee ma seda selles postituses, kuna ma lihtsalt ei mäleta, mis eelmine nädal toimus, tean, et väga kiire oli. Alates reedest miskit juba koidab, reedel pärast tööd kiire dušš ja kohe välja, läksin sõbraga niisama ringi vaatama ja siis lõpuks võtsime tekid ja asjad ja läksime Sierra Roadi, see on siis selline koht, kust näeb tervet linna ja ka teisi naaberkohti. Vaatasin suu ammuli, uskumatu kui ilus vaade. Kindlasti viin ka kõik eestlased sinna, kes mulle külla tulevad. Istusime, rääkisime niisama juttu ja väga lahe õhtu oli, pärast läksime drive in kinno. Et siis istud autos ja paned raadiost filmi heli. Koju jõudsin hilja ja kohe magama. Laupäevane päev, ärgates skype kõned perega ja pärast seda kohe kaubanduskeskusesse, kuna oli vaja kingitus leida pereisale ja Rle. Vääga raske ülesanne. Õnneks pereema aitas mind pereisa kingitusega, küsisin, mida see kingitus olla võiks ja lõpuks leidsime midagi väga head ja pereisale meeldis ka väga. Aga lõpuks lähenes minu töö aeg ja siis oli vaja juba koju hakata sõitma, niiet Rle ei leidnud ma sealt midagi. Olin oma ajusid ragistanud ikka väga tükk aega, mida kinkida. Jõulukingitusega panin täppi aga seekord tundsin, et tahan midagi väga väga erilist ja ainulaadset. Poest ei leidnud midagi, niiet põhimõtteliselt üks päev enne sünnipäeva, tuli korraga palju mõtteid pähe. Küpsetasin muffineid ja kaunistasin neid, tegin ise karbi ja karbi sees oli midagi väga erilist, kaart minult ja poistelt, poisid tegid oma kaardid ise ja väike kotike õuntega, kuna tean kui väga ta õunu armastab. Ok aga sellest, kuidas tema sünnipäeva veetsime kirjutan siis kui jõuan selle päevani. Kuhu ma siis jäin...Lõpuks tulingi koju, mängisime poistega ja oligi käes õhtusöögi aeg, käisime väljas söömas, koju tulles kohe vann ja tuduaeg. Pereemal ja pereisal oli kohtingu õhtu. Pärast tööd, mis oli pärast kella 11 õhtul, läksin välja, R võttis mu peale ja läksime linna peale. Koju jõudsime kuskile kolme ajal, rääkisime juttu ja läksime magama. Kuna seekord rääkisime juttu ainult kella viie või kuueni hommikul :D, siis polnudki lõuna ajal üles ärgates nii väsinud. Ja mis ime juba teist korda ärkas tema enne mind üles. Ja nagu kirjutasin kuna me ei olnud nii väsinud siis otsustasime pühapäeval kinno minna, filmiks oli The Legend of Hercules, väääga palju arvutiga tehtud efekte, mis on aimatavad aga muidu oli film hea. Selle nädala jooksul käisin üldse kinos 3 korda ja tekib jub amure et ei ole enam midagi uut vaadata aga nüüd sellel nädalal tuli mitu uut filmi välja ja on kohe kohe tulemas niiet väga hea. Pärast kino rääkisime jälle juttu ja lõpuks oligi aeg koju tulla. Esmaspäeval hommikul läksin trenni ja pärast trenni kokkasin kodus ja oligi aeg tööle minna. Teisipäeane päev oli väga kiire, Hommikul töö nagu ikka, trenn, pärast trenni läksin suurde meisterdusasjade poodi, kust ostsin kõik vajaliku R kingituse meisterdamiseks. Seejärel koju ja asusin kohe asja kallale, siis tulin Sunny niisama minu juurde jutustama ja pärast oli aeg tööle minna. Jep, Sunny on täiesti tagasi, saatis ema ja tädi esmaspäeval lennuki peale. Kolmapäevane päev oli mul nii kiire, et otsustasin isegi mitte trenni minna, mis otsustasin, mul lihtsalt ei olnud aega selleks mitte kuidagi. Küpsetasin ja valmistasin kingitust, oli aeg tööle minna ja koju jõudsin hilja, siis oli nii palju teha. Lõpetasin varem, kuna täna oli R sünnipäev ja meil oli plaanis pidulik õhtusöök, käisin kiirelt dussi all ja jooksuga valmis ja oligi aeg minna. Liiklus oli juba niiet jäin hiljaks. Teate on teil kunagi nii kiiret päeva olnud, et esimest korda päeva jooksul kasutate tualettruumi alles õhtul kell pool kaheksa, sest enne lihtsalt ei olnud selleks aega. Minu kolmapäevane päev täpselt selline oligi, jube mis kiirus. Aga lõpuks õhtusöögile koju jõudes oli kõik super, õhtu oli nii ideaalne, kui üldse olla saab. Ma olen siin alati imetlenud, kui helded inimesed on. Kõndisime restorani ja seal oli üks kodutu mees, kes kõigi käest raha küsisi, et endale süüa osta. Raj läks tema juurde ja ütles, et ostab talle suure einesaia Subwayst ja ta isegi küsis selle mehe käest, milline talle meeldiks. Õhtusöögile läksime Hiina restorani, toit oli super hea ja koht ise ka super mõnus, nalja sai kõvasti. Tellisime liiga palju toitu niiet pakiti kaasa, välja minnes tahtis R selle mehe üles otsida sealt ja kõik selle toidu sellele mehele anda ag akahjuks oli ta juba ära läinud, väga armas temast. Läksime jäätist sööma, jutustasime ja kuna järgmine päev oli mõlemal tööpäev siis otsustasin koju tulla. Üritasin küll kohe magama minna aga ei õnnestunud. Täna hommikul oli uni hea ja raske ärgata, kuna teadsin, et ees on väga kiire päev, mitte küll sama kiire nagu seda oli kolmapäev aga ikkagi. Minu kolmapäevad ja neljapäevad on nüüd alati täiesti minutiliselt paika pandud, niiet koguaeg on kiire kiire.Neljapäeviti on poistel ka kung fu tund jälle, kus nad mõned kuud ei käinud. Loodan, et eestlased, kes mulle külla tulevad peavad sammu minuga. Reede töötan pikka päeva ja lähen poistega kinno ja siis toiduainete varusid täiendama. Õhtul on plaanis Sunnyga välja minna, mida me pole teinud kuskil poolteist kuud, eks näha saab, mis nalja saama hakkab :D mõlemad ootame seda väga juba. Laupäevane päev pole veel sisustatud, eks näha mis tegema hakka, kuna see nädalavehtus ja järgmine nädalavahetus ma tööd ei tee. AGA laupäeva õhtul on vaja autole hääled sisse seada ja San Fransisco poole sõita, et lennujaama vastu minna minu esimesele Eesti külalisele :D huhh, põnev eks, ma olen nii põnevil, väga lahe. Sunny tuleb minuga kaasa, et mul üksi igav sõita ei oleks. Kuna lennuk jõuab päris hilja siis alguses oli meil plaanis kohe peole minna aga eks seda vaatab kas jõuame. R sõidab nädalavahetuseks Lake Tahoesse sõpradega, niiet päris kummaline on mitte näha aga võibolla pühapäeval. Pühapäevaks plaane hetkel ei ole. Eks tuleb natuke ringi käia ja eestlasele esimesed tuurid teha. Nende kolme nädala jooksul on käimist päris palju. Järgmiseks nädalaks on plaane palju aga sellest juba minu järgmise nädala postituses.
Meil on siin väga soe ja põud, vihma ei ole tulnud juba väga kaua aega. Ja nagu ju uudistestki lugeda saate, siis Los Angelases möllavad juba suured tulekahjud. Pereema ütles ka, et kui meil vihma varsti ei tule siis hakkab tuli siin ka möllama. Panen ka pilte seekord päris palju. Aga elutempo on nii kiireks muutunud, et raske on aega leida blogi jaoks ja üldse millegi muu joaks. Olge tublid ja kallistage üksteist palju palju :) mina olen jätkuvalt õnnelik ja rahul! TSAU!

Minu igapäev ja siiani lemmik koht.

Kartulisalat!

Totaalne sõltuvus ja suur allahindlus võrdub suure ostuhullusega.

Siin siis pintslid, terve pood ise on väga väga suur

Värvid, tekkis väike tahtmine küll uuesti pintslid ja värvid näppu haarata ja asja kallale asuda.

Meisterdamine

Paelad, mida oli veel teine poole ka täis.

Augurauad, mida oli mitu vahekäiku täis ja ohh milliseid, tahaks kohe kõigist lähemalt pilti teha ja vanadele töökaaslastele saata.

Kingitus sees, aga paberi sees midagi väga isiklikku, et see jääb varjatuks.

Karp väljas, ise tehtud kaunike.

Siin siis terve kingitus, tegelikult oli muffineid kaks karbitäit ja väike õunakotike ka veel.

Valmistatud Eesti Vilma muffinipulbrist :D

Kaunistatud :)

Kõige uuem pilt minust :)

2014

Loodan, et uus aasta tuli kõigile toredalt ja tõi palju uut energiat ja unistusi. Minul algas uus aasta suure pauguga, nimelt uus aasta sai kesta tund aega, kui sain suure uudise osaliseks. Hetkel on tunne juba parem, elu on täis paratamatust ja nagu olen koguaeg enda postitustes kirjutanud, kõik on millekski hea. 

Igaljuhul aasta viimane päev oli väga mõnus, mõtted olid terve päeva õhtu peal. Päev läbi tegutsesin ja õhtul hakkasin sättima, seekord oli vaja ennast valmis sättida natuke varasemaks ajaks, kui tavaliselt. Võtsin siis välja Viru Valge, kuna hoidsin seda spetsiaalselt selleks päevaks. Skypesin perega, soovisin head vana lõppu ja ilusat uut. Pikema kõne tegime Klaara, Kaja ja Androga, ohhh niii hea olid teiega rääkida, nalja sai kui palju. Alguses oli meil plaanis minna SF aga viimasel hetkel mõtlesime ümber, kuna piletite hinnad oli 250 dollarit jarohkemgi veel ja kuskile sisse saamiseks tuleb seista järjekorras 2 tundi või kauemgi, lõpuks otsustasime uue aasta vastu võtta siin samas SJ, lihtsalt seekord natuke eksklusiivsemas kohas. R ostis meile vip piletid ja me ei pidanud kaua aega järjekorras seisma. Sel õhtul olid arvatavasti kõik kohad ülerahvastatud nagu seegi koht. Aga iseenesest pidu oli lahe ja keskööl countdown oli võimas. Pärast läksime koju ja hommikul magasime kaua. Lõpuks otsustasin minna Great Malli, kuna tavaliselt kui mul tuju ei olnud Eestis, siis aitas selle vastu shoppamine aga teate ma ei ostnud peale Starbucksi joogi mitte midagi, pea oli nii mõtteid täis, et kõndisin ringi ja ei suutnud mitte midagi endale leida. Sõin õhtust ja läksin lõpuks koju, siis oli kell juba üheksa. Läksin varakult magama, kuna järgmine päev oli tööpäev. Neljapäevane päev möödus kiiresti, tööd tehes. Ja oo see päev oli mõnus, sain kodust suure paki, mis tuli uskumatult kiiresti kohale. Oh seda õnne :) ma olin nii õnnelik, seal oli nii palju head. Muidugi olid poisid paki avamisel suuremad ninad kui mina ja uurisid, kas neile kah ikka midagi on. Õhtul sain ootamatu kõne sõbralt ja otsustasin välja minna, koju jõudsin väga hilja. Hommikul varakult jälle tööle, poisid jäid täna koju, kuna ei tundunud ennast väga hästi. Päeval oli mul natuke vaba aega, mul oli nii suur väsimus, et otsustasin kõik oma vaba aja magada, üles ärgates oli lõunasöök ja pärast seda läksime poistega linna peale, plaanis oli toiduvarusid täiendada. Väga tore oli koos poistega ringi käia, kuulasid kenasti sõna ja olid kukupaid. Pärast tööd läksin jälle välja, seekord siis täitsa uude kohta, koju jõudsin jälle hilja. Laupäevane päev möödus natuke tööd tehes. Hommikul mängisime poistega uut lauamängu ja see oli esimene mäng, mille juhistest oli mul lihtne aru saada. Sõime lõunat ja pärast läksime parki. Ah peaaegu unustasin, et hommiku poole lõikasin poistel juukseid ka. Pärast tööd läksin käisin natuke ringi linna peal, oli vaja paari asja uurida, seejärel koju pessu ja oligi aeg asjad pakkida ja Fremonti sõita. Jäin päris hiljaks, siinkohal tundub mulle, et viimasel ajal olen ma kohe päris tihti igale poole hiljaks jäänud, tõsine Californialane juba :). Jep, et jäin tunnike hiljaks aga noh lõppkokkuvõttes jõudsin ikka kohtumispaika esimesena. Plaanis oli õhtusöök ja kino nagu ikka, kuna see film, mida mina tahtsin vaatama minna oli juba välja müüdud ja järgmine seanss oli väga hilja, siis R tahtis vaatama minna Hobbitit, olin filmi näinud aga mis sellest. Kuna eelnevatel öödel oli mu unevõlg kõvasti kasvanud, siis mis siis ikka juhtuda saab, kui ruum on pime ja silmi olen juba näinud, ma lihtsalt ei suutnud oma silmi enam lahti hoida. R toksas küll mind paar korda, et ma üles ärkaksin aga siis ta sai aru, et lootusetu juhtum. Pärast kino läksime koju ja läksin kohe voodisse, silm vajus kinni ja ärkasin hommikul, kui mind äratati. No selline uni oli, et jube lihtsalt, siis olime natuke aega üleval ja siis jäin jälle magama. Mingil hetkel sain aru, et pean hakkama sõitma, kuna Sunny oli tagasi SJs ja plaanis oli õhtusöök Sunny ja tema ema ja tädiga Cheesecake Factorys. Väga toredad inimesed ja Sunny ema ütles, et tal on nii hea meel, et Sunny leidis endale sellise sõbra nagu mina. Pärast tulin koju, koristasin enda tuba ja pugesin voodisse ja jäin kohe magama. Täna hommikul ärkasin ja läksin trenni, pärast trenni tulin koju kokkama. Lõpuks oli aeg tööle minna, pärast kooli tulime poistega kohe koju. Tegin õhtusöögi kartulipudru, pikkpoiss ja porgandisalat. Reedeks on plaanis teha kartulisalatit. Homme on plaanis kinno minna ja eks näha saab mis plaanid veel tekivad. Sellel nädalal on kalli Christo sünna ja järgmine nädal on pereisa ja R sünnipäevad, niiet palju tähistamist. Ja muidugi järgmine nädal tuleb Eesti inimene meile juba küll, niiet põnevust kui palju. Aga mis siis ikka, hetkel ka juba selline mõnus väss peal, et peaks voodisse pugema. Need kaks pühade nädalat ajasid graafiku nii segamini, nüüd vaja kehal natuke aega, enne kui taastub rutiiniga. Pilte ei olegi ma väga palu teinud. Olen tähele pannud, et piltide tegemine käib mul periooditi, mingi periood teen palju pilte ja on mida pildistada ja siis jälle teine hetk ei tule meeldegi pilti teha. Mõne pildi ikka leian, lisan siia. Olge tublid!

Nalja kui palju :)

Kostüüma valmis, sonks veel vaja korda teha ja ongi minek :)

Ohh, kuidas ma igatsesin Santa Maria maitseaineid :)