6 nädalat

Nüüd on küll sellised lood, et Tartuga on kõik läbi, enam ei ole vaja sinna töölegi sõita, eile, kolmapäeval oli minu viimane tööpäev. Teisipäeval pidasime minu lahkumispidu, päris kurb meeleolu oli, vähemalt minul. Kuigi mul on väga hea meel, et see etapp minu elus läbi sai ja ma olen selle üle õnnelik, siis ikkagi tegi meele natuke kurvaks. Sain palju lilli, häid soove ja kingitusi. Kolmapäeval sain laste käest palju lilli, vanemate ja laste käest palju kallitusi, kaks ema hakkasid isegi nutma ja muidugi see ajas ka minul silma märjaks. Aga nii see on, iga etapp elus saab ükskord lõpu ja algab uus. Tundub, et hetkel on vana ja uue etapi vahemikus, vana on lõppenud aga uus ei ole veel alguse saanud, mis peaks algama 29.juuli. Vahepeal on vaja lõppu, et mingi teine tähtis asi saaks alguse. Iga lõpu järel tagasi vaadates saame aru, kui palju kogemusi see kõik kokku andis. Ja need kogutud kogemused on omakorda aluseks meie uuele eluetapile. Inimene on kord selline, et kui miski saab igapäevaseks ja harjumuseks, siis sellest on väga raske lahti lasta ja midagi uut ette võtta. Sellest ka see, et paljud inimesed on nii mugavad, et ei viitsigi oma mugavustsoonist välja rabeleda ja elu teise nurga alt näha, ollaksegi rahul selle igapäevase rütmiga. Kui küsida nendelt inimestelt näiteks kuidas sul läheb, siis tüüpiline vastus nende poolt oleks, normaalselt! Aga miks mitte ei võiks inimene enda elu põnevamaks teha, koguda kogemusi, elusündmusi midagi kunagi oma lastelastele rääkida. Et ise kunagi vanaduses mõelda, et vot kus mul oli elu, nii palju seiklusi, ettevõtmisi ja kogemusi. Tee ise enda elu mälestusväärseks, et saaksid kunagi tulevikus lastelastele rääkida põnevatest seiklustest ja ettevõtmistest ja öelda endale, ma elasin!

Aga käes on siis see aeg, kui varsti võin öelda, et minekuni on ainult kuu aega jäänud, 45 päeva. Tegin endale nimekirja asjadest, mida kaasa võtta, veel ragistan aju, et mida perele kinkida, poistele on mul üks väike kingitus olemas aga sinna tahaks ikka veel juurde midagi. Kui kellegil mõni hea mõte siis kirjutage mulle siia kommentaaridesse või fbs.

Hetkel naudin niiöelda  maaelu, tunnen rõõmu ehedast Eestimaast - muru niitmine, aiamaa rohimine, õhtune aiamaa kastmine, järves ujumine. Järgmine nädal on tulemas palju põnevat, juba ootan. Tähtsad inimesed saabuvad koju, lõpetamine ja jaanid. Ooo ja sellele järgneb loodetavasti väga vinge nädal Eestimaal. Ühesõnaga tunnen hetkel kõigest mõnu, suudan asju teise pilguga vaadata, kui muidu ja mis muidu inimesele nii silma ei jää ja erilisena ei näe. Seniks olge tublid!

Selline näeb siis hetkel välja minu võtmehoidja :) täitsa tühjus