Öeldakse, et kõik halb jääb paremini meelde kui hea. Nii see kipub ka olema, see on vähemalt minu arvamus, me ju mäletame kasvõi palju paremini halba öeldut kui head. Kuid nagu enamus muinasjuttegi lõpp hea, kõik hea. Olen viimasel ajal kogenud selliseid hetki, kui juba on lootusetuse tunne peal, lahendust ei paista mitte kuskilt. Ja järsku ei tea kust, lahendus olemas ja kõik korras. Kui tunnen, et mitte keegi ei panegi mind tähele, lihtsalt eksisteerin, kuid siis võib juhtuda midagi täiesti ootamatut.
Oii see on hea tunne, kui saad kellegi käest kiita ja antakse mõista, et oled oma tööd hästi teinud. Kuid hommikul tööle minnes oli väike pabin sees, ees ootas tähtis jutuajamine ülemustega. Oled oma tööd teinud teadmata, et keegi sind jälgib, ilma sinu enda teadmata, sest tegelikult, kui oleksin teadnud oleksin veel enam pingutanud. Kuidas küll paar ilusat lauset võivad teha päeva nii ilusaks, tuju jube heaks, olemise vabaks ja avatuks. Ja need paar lauset panevad tundma mind kellegina, kelleta süsteem ei toimiks.
Kõik see positiivne energialaks võimendub veel enam sest täna on kolmapäev ja varsti varsti on nädalavahetus :), mille üle on mul väga hea meel.
No comments:
Post a Comment