Cälifornia: Kaks nädalat uue aastani!

Hello helloo,

Alustan kohe väga hea uudisega, nimelt meil siin juba tükk aega soojem, nii nagu ikka 15-20 soojakraadi, päike ja mõnus olemine. Lühikesed varrukad või lihtsalt pusa peal käimine täitsa normaalne. Nagu kuulnud olen on teil ka seal soe ja lund ei paista kuskilt tulevat. Aga samas mäletan väga hästi, et ammu oli ka üks aasta, kus jõulud olid mustad ja soojad ja siis jaanuri keskpaigast tuli mega lumi maha ja läks nii külmaks, et veetorud külmusid ära. Nagu see ütluski on, ega tali taeva ei jää. Ja muidugi siin kohal minu vabandused taaskord viivitatud postituse eest. Aga nüüdseks ongi välja kujunenud, et kirjutan üks kord nädalas ja nii see jääbki. Sellel nädalal oli mul ka põhjus, taaskord sai tõbi mu kätte, teisipäeva õhtul lihtsalt niitis mu jalgelt ja oligi kõik, nagu elav surnu olin, täna tunnen ennast juba inimesena. Kahju on sellest, et trenni ei saa minna, seekord ma sellist viga ei tee, et pool haigena trenni lähen ja tulemuseks on veel hullem olukord, ootan kenasti, kuna keha taastunud ja siis tagasi trenni, kuid hetkel tunnen küll, et noo nii tahaks minna, igatsen, kuigi koos tänase päevaga ainult kaks päeva eemal olnud.

Alustan siis eelmisest nädalast kolmapäevane päev möödus nii nagu ikka tööd tehes. Neljapäeval läksime poistega pärast kooli hambaarsti juurde, esimene asi mis pähe tuleb, mida siia kirjutada on WOW. Millised arstid, milline hambakliinik, milline atmosfäär, lihtsalt wow. Mõtlesingi, miks poisid nii hea meelega hambaarsti juurde minna tahavad aga pärast sain aru. Poisid ei teinud mitte ühtegi piuksu ega näomoonutust, super millised arstid, ma olin hämmingus kõigest, mis seal oli ja mis seal toimub. Kahjuks olin ma nii hämmingus, et jõudsin ainult ühe pildi teha. Kliinik ise on kui läheksid metsa sisse, seal on suured puud ja igasugused vinged asjad. Iga hambaarsti tooli juures on telekas, kus laps saab ise valida filmi mida vaadata, poisid valisid Imelised ja Lennukid. Pärast saavad nad valida endale nänni tubli koostöö eest ja kuna poistel läks nii hästi, siis said nad mõlemad t-särgid endale. Ja kuidas arsti töötasid, super lihtsalt, ma ei jõua ära oodata, millal sinna tagasi saame minna.

Reedene päev möödus väga kiiresti, hommikul töö, siis trenni ja siis natuke jõuluasju ostma, Pärast läksime Sunnyga lõunale hiinakasse ja pärast vaatasime nats ringi ja siis oli juba aeg tööle minna. Õhtune töö läks nii kiiresti, et ei saanud arugi, kui tööpäev oli juba läbi, siis oli vaja ennast kiiretsi valmis sättida, läksime välja. Laupäevase päeva otsustasin veeta seekord Sunnyga, kuna polnud ammu midagi koos teinud ja väljas käinud, siis mõtlesin, et oleks aeg. Töötasin mõned tunnid, käisime poistega kesklinnas jõulupargis ja pärast seda kui minu tööpäev oli läbi, viisin poisid koju, neil oli nende ujumistundi vaja minna. Mina sain Sunnyga kokku, läksime nats ringi vaatama ja õhtul läksin Sunny poole ja siis läksime välja tantsima. Palju nalja sai ja väga tore oli üle pika aja Sunnyga koos aega veeta nagu vanasti. Pühapäeval oli meil piirkonna au pairide kokkutulek ja siis pärast seda läksin Fremonti, sõime õhtust ja rääkisime nats juttu ja tulingi tagasi koju.

Esmaspäeval alustasin tööga alles kella kolmest, seega magasin kauem ja läksin trenni, pärast sõime Sunnyga lõunat ja jalutasime Willow Glenis. Viisin ümbrikud posti ja otsustasin natuke varem Palo Altosse sõita. Teisipäeval hommikul tegin tööd, pärast tööd läksin trenni, kus juba trennis tundsin ennast natuke imelikult, sain aru, et kõik ei ole päris korras, pärast trenni ei mäletagi kuhu ma läksin või mida tegin aga igaljuhul, mingil hetkel panin oma asjad valmis, et poistele järgi sõita. Neil oli täna prantsuse keele klassi jõulupidu, juba sinna sõites tundsin ennast väga halvasti. Õhtul pärast pidu koju jõudes olin nagu laip, nii läbi omadega ja nii halb oli olla. Tegin poistele vanni ja lugesin jutu ära ja läksin kohe magama. Kolmapäeva hommikul panin poistele lõuna valmis ja saatsin nad kooli, ja kohe läksin tagasi voodisse, magasin niikaua kui pidin neile järgi minema ehk siis peaaegu kella kolmeni pärastlõunal, enesetunne oli natuke parem, kuid mitte siiski vana Marii. Pärast 20 tundi mitte sõõmist otsustaisn lõpuks natuke miskit süüa ja seejärel poistele järgi. Õhtuks oli enesetunne päris hea juba ja otsustasin ka coffeemeetingule minna, kuna seekordne oli jõulude oma aga ei olnud seal kaua, koju tulles kohe magama. Ja täna on siis neljapäev, enesetunne on juba päris hea, kuid mitte siiski veel parim. Täna alustan tööd hiljem, kui muidu, niiet lähen natuke linna peale kolme, jõuluks veel viimaseid ettevalmistusi tegema. Homne päev teen tööd nagu ikka ja siis õhtuks on juba plaanid tehtud. Sellel nädalavahetusel arvatavasti laupäeva päev lähme teeme midagi Sunnyga põnevat, kuna päev pärast jõule on ta läinud ja tuleb tagasi alles kuuendal jaanuaril. Aga sellest, kuidas ja mida ma nädalavahetusel tegin kirjutan ma juba järgmises postituses.

Tahtsin veel ühte kirjutada, et ärge mõelge negatiivseid mõtteid, veel enam ärge saatke neid kellegi teise poole teele, kuna kord tuleb hetk, kui kõik need mõtted tulevad teile endale tagasi. Kui miski ei meeldi teile, siis lihtsalt ärge tehke sellega enam tegemist, kui te ei soovi kellegiga suhelda, siis lihtsalt ärge suhelge ja kõik. Ärge tehke enda elu keeruliseks ja mõelge eelkõige iseenda peale. Mõttetu on elada teiste meeleheaks või mõelda koguaeg, mis teised sellest arvavad, mõtle enda peale ja iseenda tunnetele ja usu su elukvaliteet paraneb kordi ja kordi! Ok, tsauka, ma nüüd linna peale!