Ja ongi nii...

Ja ongi nii, et lõpuks on see päev käes, kui lõpuks tuleb minu eestlane siia, nii hea meel selle üle. Mäletan, et alles vaatsin kalendrit ja mõtlesin, et ohh nii kaugel see aeg. Kõik läheb nii kiiresti, võtan põlved nõrgaks küll, kui elu nii kiiresti liigub, siis saad aru, et ei ole aega mitte midagi edasi lükata, kui on võimalusi ja tahtmist siis tee seda kohe, mida hing ihaldab, kuna pärast ei pruugi selleks enam aega olla.

Igaljuhul eelmine nädal möödus töötähe all nagu ikka. Mõtlesin, et ei hakkagi enam kõiki päevi lahti kirjutama või vähemalt ei tee ma seda selles postituses, kuna ma lihtsalt ei mäleta, mis eelmine nädal toimus, tean, et väga kiire oli. Alates reedest miskit juba koidab, reedel pärast tööd kiire dušš ja kohe välja, läksin sõbraga niisama ringi vaatama ja siis lõpuks võtsime tekid ja asjad ja läksime Sierra Roadi, see on siis selline koht, kust näeb tervet linna ja ka teisi naaberkohti. Vaatasin suu ammuli, uskumatu kui ilus vaade. Kindlasti viin ka kõik eestlased sinna, kes mulle külla tulevad. Istusime, rääkisime niisama juttu ja väga lahe õhtu oli, pärast läksime drive in kinno. Et siis istud autos ja paned raadiost filmi heli. Koju jõudsin hilja ja kohe magama. Laupäevane päev, ärgates skype kõned perega ja pärast seda kohe kaubanduskeskusesse, kuna oli vaja kingitus leida pereisale ja Rle. Vääga raske ülesanne. Õnneks pereema aitas mind pereisa kingitusega, küsisin, mida see kingitus olla võiks ja lõpuks leidsime midagi väga head ja pereisale meeldis ka väga. Aga lõpuks lähenes minu töö aeg ja siis oli vaja juba koju hakata sõitma, niiet Rle ei leidnud ma sealt midagi. Olin oma ajusid ragistanud ikka väga tükk aega, mida kinkida. Jõulukingitusega panin täppi aga seekord tundsin, et tahan midagi väga väga erilist ja ainulaadset. Poest ei leidnud midagi, niiet põhimõtteliselt üks päev enne sünnipäeva, tuli korraga palju mõtteid pähe. Küpsetasin muffineid ja kaunistasin neid, tegin ise karbi ja karbi sees oli midagi väga erilist, kaart minult ja poistelt, poisid tegid oma kaardid ise ja väike kotike õuntega, kuna tean kui väga ta õunu armastab. Ok aga sellest, kuidas tema sünnipäeva veetsime kirjutan siis kui jõuan selle päevani. Kuhu ma siis jäin...Lõpuks tulingi koju, mängisime poistega ja oligi käes õhtusöögi aeg, käisime väljas söömas, koju tulles kohe vann ja tuduaeg. Pereemal ja pereisal oli kohtingu õhtu. Pärast tööd, mis oli pärast kella 11 õhtul, läksin välja, R võttis mu peale ja läksime linna peale. Koju jõudsime kuskile kolme ajal, rääkisime juttu ja läksime magama. Kuna seekord rääkisime juttu ainult kella viie või kuueni hommikul :D, siis polnudki lõuna ajal üles ärgates nii väsinud. Ja mis ime juba teist korda ärkas tema enne mind üles. Ja nagu kirjutasin kuna me ei olnud nii väsinud siis otsustasime pühapäeval kinno minna, filmiks oli The Legend of Hercules, väääga palju arvutiga tehtud efekte, mis on aimatavad aga muidu oli film hea. Selle nädala jooksul käisin üldse kinos 3 korda ja tekib jub amure et ei ole enam midagi uut vaadata aga nüüd sellel nädalal tuli mitu uut filmi välja ja on kohe kohe tulemas niiet väga hea. Pärast kino rääkisime jälle juttu ja lõpuks oligi aeg koju tulla. Esmaspäeval hommikul läksin trenni ja pärast trenni kokkasin kodus ja oligi aeg tööle minna. Teisipäeane päev oli väga kiire, Hommikul töö nagu ikka, trenn, pärast trenni läksin suurde meisterdusasjade poodi, kust ostsin kõik vajaliku R kingituse meisterdamiseks. Seejärel koju ja asusin kohe asja kallale, siis tulin Sunny niisama minu juurde jutustama ja pärast oli aeg tööle minna. Jep, Sunny on täiesti tagasi, saatis ema ja tädi esmaspäeval lennuki peale. Kolmapäevane päev oli mul nii kiire, et otsustasin isegi mitte trenni minna, mis otsustasin, mul lihtsalt ei olnud aega selleks mitte kuidagi. Küpsetasin ja valmistasin kingitust, oli aeg tööle minna ja koju jõudsin hilja, siis oli nii palju teha. Lõpetasin varem, kuna täna oli R sünnipäev ja meil oli plaanis pidulik õhtusöök, käisin kiirelt dussi all ja jooksuga valmis ja oligi aeg minna. Liiklus oli juba niiet jäin hiljaks. Teate on teil kunagi nii kiiret päeva olnud, et esimest korda päeva jooksul kasutate tualettruumi alles õhtul kell pool kaheksa, sest enne lihtsalt ei olnud selleks aega. Minu kolmapäevane päev täpselt selline oligi, jube mis kiirus. Aga lõpuks õhtusöögile koju jõudes oli kõik super, õhtu oli nii ideaalne, kui üldse olla saab. Ma olen siin alati imetlenud, kui helded inimesed on. Kõndisime restorani ja seal oli üks kodutu mees, kes kõigi käest raha küsisi, et endale süüa osta. Raj läks tema juurde ja ütles, et ostab talle suure einesaia Subwayst ja ta isegi küsis selle mehe käest, milline talle meeldiks. Õhtusöögile läksime Hiina restorani, toit oli super hea ja koht ise ka super mõnus, nalja sai kõvasti. Tellisime liiga palju toitu niiet pakiti kaasa, välja minnes tahtis R selle mehe üles otsida sealt ja kõik selle toidu sellele mehele anda ag akahjuks oli ta juba ära läinud, väga armas temast. Läksime jäätist sööma, jutustasime ja kuna järgmine päev oli mõlemal tööpäev siis otsustasin koju tulla. Üritasin küll kohe magama minna aga ei õnnestunud. Täna hommikul oli uni hea ja raske ärgata, kuna teadsin, et ees on väga kiire päev, mitte küll sama kiire nagu seda oli kolmapäev aga ikkagi. Minu kolmapäevad ja neljapäevad on nüüd alati täiesti minutiliselt paika pandud, niiet koguaeg on kiire kiire.Neljapäeviti on poistel ka kung fu tund jälle, kus nad mõned kuud ei käinud. Loodan, et eestlased, kes mulle külla tulevad peavad sammu minuga. Reede töötan pikka päeva ja lähen poistega kinno ja siis toiduainete varusid täiendama. Õhtul on plaanis Sunnyga välja minna, mida me pole teinud kuskil poolteist kuud, eks näha saab, mis nalja saama hakkab :D mõlemad ootame seda väga juba. Laupäevane päev pole veel sisustatud, eks näha mis tegema hakka, kuna see nädalavehtus ja järgmine nädalavahetus ma tööd ei tee. AGA laupäeva õhtul on vaja autole hääled sisse seada ja San Fransisco poole sõita, et lennujaama vastu minna minu esimesele Eesti külalisele :D huhh, põnev eks, ma olen nii põnevil, väga lahe. Sunny tuleb minuga kaasa, et mul üksi igav sõita ei oleks. Kuna lennuk jõuab päris hilja siis alguses oli meil plaanis kohe peole minna aga eks seda vaatab kas jõuame. R sõidab nädalavahetuseks Lake Tahoesse sõpradega, niiet päris kummaline on mitte näha aga võibolla pühapäeval. Pühapäevaks plaane hetkel ei ole. Eks tuleb natuke ringi käia ja eestlasele esimesed tuurid teha. Nende kolme nädala jooksul on käimist päris palju. Järgmiseks nädalaks on plaane palju aga sellest juba minu järgmise nädala postituses.
Meil on siin väga soe ja põud, vihma ei ole tulnud juba väga kaua aega. Ja nagu ju uudistestki lugeda saate, siis Los Angelases möllavad juba suured tulekahjud. Pereema ütles ka, et kui meil vihma varsti ei tule siis hakkab tuli siin ka möllama. Panen ka pilte seekord päris palju. Aga elutempo on nii kiireks muutunud, et raske on aega leida blogi jaoks ja üldse millegi muu joaks. Olge tublid ja kallistage üksteist palju palju :) mina olen jätkuvalt õnnelik ja rahul! TSAU!

Minu igapäev ja siiani lemmik koht.

Kartulisalat!

Totaalne sõltuvus ja suur allahindlus võrdub suure ostuhullusega.

Siin siis pintslid, terve pood ise on väga väga suur

Värvid, tekkis väike tahtmine küll uuesti pintslid ja värvid näppu haarata ja asja kallale asuda.

Meisterdamine

Paelad, mida oli veel teine poole ka täis.

Augurauad, mida oli mitu vahekäiku täis ja ohh milliseid, tahaks kohe kõigist lähemalt pilti teha ja vanadele töökaaslastele saata.

Kingitus sees, aga paberi sees midagi väga isiklikku, et see jääb varjatuks.

Karp väljas, ise tehtud kaunike.

Siin siis terve kingitus, tegelikult oli muffineid kaks karbitäit ja väike õunakotike ka veel.

Valmistatud Eesti Vilma muffinipulbrist :D

Kaunistatud :)

Kõige uuem pilt minust :)

2014

Loodan, et uus aasta tuli kõigile toredalt ja tõi palju uut energiat ja unistusi. Minul algas uus aasta suure pauguga, nimelt uus aasta sai kesta tund aega, kui sain suure uudise osaliseks. Hetkel on tunne juba parem, elu on täis paratamatust ja nagu olen koguaeg enda postitustes kirjutanud, kõik on millekski hea. 

Igaljuhul aasta viimane päev oli väga mõnus, mõtted olid terve päeva õhtu peal. Päev läbi tegutsesin ja õhtul hakkasin sättima, seekord oli vaja ennast valmis sättida natuke varasemaks ajaks, kui tavaliselt. Võtsin siis välja Viru Valge, kuna hoidsin seda spetsiaalselt selleks päevaks. Skypesin perega, soovisin head vana lõppu ja ilusat uut. Pikema kõne tegime Klaara, Kaja ja Androga, ohhh niii hea olid teiega rääkida, nalja sai kui palju. Alguses oli meil plaanis minna SF aga viimasel hetkel mõtlesime ümber, kuna piletite hinnad oli 250 dollarit jarohkemgi veel ja kuskile sisse saamiseks tuleb seista järjekorras 2 tundi või kauemgi, lõpuks otsustasime uue aasta vastu võtta siin samas SJ, lihtsalt seekord natuke eksklusiivsemas kohas. R ostis meile vip piletid ja me ei pidanud kaua aega järjekorras seisma. Sel õhtul olid arvatavasti kõik kohad ülerahvastatud nagu seegi koht. Aga iseenesest pidu oli lahe ja keskööl countdown oli võimas. Pärast läksime koju ja hommikul magasime kaua. Lõpuks otsustasin minna Great Malli, kuna tavaliselt kui mul tuju ei olnud Eestis, siis aitas selle vastu shoppamine aga teate ma ei ostnud peale Starbucksi joogi mitte midagi, pea oli nii mõtteid täis, et kõndisin ringi ja ei suutnud mitte midagi endale leida. Sõin õhtust ja läksin lõpuks koju, siis oli kell juba üheksa. Läksin varakult magama, kuna järgmine päev oli tööpäev. Neljapäevane päev möödus kiiresti, tööd tehes. Ja oo see päev oli mõnus, sain kodust suure paki, mis tuli uskumatult kiiresti kohale. Oh seda õnne :) ma olin nii õnnelik, seal oli nii palju head. Muidugi olid poisid paki avamisel suuremad ninad kui mina ja uurisid, kas neile kah ikka midagi on. Õhtul sain ootamatu kõne sõbralt ja otsustasin välja minna, koju jõudsin väga hilja. Hommikul varakult jälle tööle, poisid jäid täna koju, kuna ei tundunud ennast väga hästi. Päeval oli mul natuke vaba aega, mul oli nii suur väsimus, et otsustasin kõik oma vaba aja magada, üles ärgates oli lõunasöök ja pärast seda läksime poistega linna peale, plaanis oli toiduvarusid täiendada. Väga tore oli koos poistega ringi käia, kuulasid kenasti sõna ja olid kukupaid. Pärast tööd läksin jälle välja, seekord siis täitsa uude kohta, koju jõudsin jälle hilja. Laupäevane päev möödus natuke tööd tehes. Hommikul mängisime poistega uut lauamängu ja see oli esimene mäng, mille juhistest oli mul lihtne aru saada. Sõime lõunat ja pärast läksime parki. Ah peaaegu unustasin, et hommiku poole lõikasin poistel juukseid ka. Pärast tööd läksin käisin natuke ringi linna peal, oli vaja paari asja uurida, seejärel koju pessu ja oligi aeg asjad pakkida ja Fremonti sõita. Jäin päris hiljaks, siinkohal tundub mulle, et viimasel ajal olen ma kohe päris tihti igale poole hiljaks jäänud, tõsine Californialane juba :). Jep, et jäin tunnike hiljaks aga noh lõppkokkuvõttes jõudsin ikka kohtumispaika esimesena. Plaanis oli õhtusöök ja kino nagu ikka, kuna see film, mida mina tahtsin vaatama minna oli juba välja müüdud ja järgmine seanss oli väga hilja, siis R tahtis vaatama minna Hobbitit, olin filmi näinud aga mis sellest. Kuna eelnevatel öödel oli mu unevõlg kõvasti kasvanud, siis mis siis ikka juhtuda saab, kui ruum on pime ja silmi olen juba näinud, ma lihtsalt ei suutnud oma silmi enam lahti hoida. R toksas küll mind paar korda, et ma üles ärkaksin aga siis ta sai aru, et lootusetu juhtum. Pärast kino läksime koju ja läksin kohe voodisse, silm vajus kinni ja ärkasin hommikul, kui mind äratati. No selline uni oli, et jube lihtsalt, siis olime natuke aega üleval ja siis jäin jälle magama. Mingil hetkel sain aru, et pean hakkama sõitma, kuna Sunny oli tagasi SJs ja plaanis oli õhtusöök Sunny ja tema ema ja tädiga Cheesecake Factorys. Väga toredad inimesed ja Sunny ema ütles, et tal on nii hea meel, et Sunny leidis endale sellise sõbra nagu mina. Pärast tulin koju, koristasin enda tuba ja pugesin voodisse ja jäin kohe magama. Täna hommikul ärkasin ja läksin trenni, pärast trenni tulin koju kokkama. Lõpuks oli aeg tööle minna, pärast kooli tulime poistega kohe koju. Tegin õhtusöögi kartulipudru, pikkpoiss ja porgandisalat. Reedeks on plaanis teha kartulisalatit. Homme on plaanis kinno minna ja eks näha saab mis plaanid veel tekivad. Sellel nädalal on kalli Christo sünna ja järgmine nädal on pereisa ja R sünnipäevad, niiet palju tähistamist. Ja muidugi järgmine nädal tuleb Eesti inimene meile juba küll, niiet põnevust kui palju. Aga mis siis ikka, hetkel ka juba selline mõnus väss peal, et peaks voodisse pugema. Need kaks pühade nädalat ajasid graafiku nii segamini, nüüd vaja kehal natuke aega, enne kui taastub rutiiniga. Pilte ei olegi ma väga palu teinud. Olen tähele pannud, et piltide tegemine käib mul periooditi, mingi periood teen palju pilte ja on mida pildistada ja siis jälle teine hetk ei tule meeldegi pilti teha. Mõne pildi ikka leian, lisan siia. Olge tublid!

Nalja kui palju :)

Kostüüma valmis, sonks veel vaja korda teha ja ongi minek :)

Ohh, kuidas ma igatsesin Santa Maria maitseaineid :)

2013

Tervitused suviselt soojast Californiast. See postitus jääb minu viimaseks postituseks sellel aastal. Tänan kõiki, kes on minu elus mingitki rolli mänginud aitamaks kaasa minu unistuste elluviimisele, kes on mind toetanud, kes on mu sõber olnud, kes on mulle head soovinud. Kadestajaid ja halbu mõtteid mõtlevaid inimesi leiab igalt poolt, seetõttu hinda, neid eelmises lauses olevaid inimesi nii väga. 

Loodan, et teil kõigil on aastale 2013 tagasi vaadates, kaasa võtta midagi tõsiselt ägedat või kedagi tõsiselt toredat. Loodan, et suudate oma mõtted eemale hoida negatiivsest ja säästa ennast kadedatest inimestest, ärge raisake enda aega nende peale, uskuge nad ei ole seda väärt. Soovin, et uus aasta tooks kaasa palju uut ja huvitavat, seda ju nimigi ütleb "uus" aasta. Soovin, et elu suudaks teid palju üllatada ja seda ikka heas mõttes. Ühesõnaga ma soovin teile ainult kõike kõige paremat ja parimat veelgi. Olge tublid ja vinget aastavahetust, laske kõigel vanal ebaolulisel minna koos vana aastaga. Kallistan ja musi kaa :)

Mõnus päev poistega pargis :)

See on lihtsalt vastik, ei kutsu maitsma mitte üldse :)

Isetehtud mango daiquiri

Riis ja juurviljad, lemmik!

Poola tüdrukutega väljas :)

Mõnus soe :) teine päev jutti tegin endale sama toidu, nii maistev oli ja värskeltpressitud apelsinimahl

Mõnuss :)

Tore on ju üllatusi saada, lihtsalt selle eest, et sa kellelgi olemas oled :)

Fresh Banana Cheesecake

Elus esimest korda nägin ühe täpiga lepatriinut :)

22.detsember 2013

Üritan hetkel mõelda, milline peaks jääme selle postituse üldmulje, mida peaks see postitus sisaldama. Kuna tegemist on siiski nii öelda jõulupostitusega siis teen nii, et alustan sealt, kus pooleli jäin ja lõpuks jõuan ikkagi jõuludeni välja.

Esimeseks asjaks kirjutan kohe, et jess haigusepisik jälle võidetud, terve nagu purikas ja enesetunne super. Nii järsku nagu minu haigusepisik tuli, läks ta minema ka. Igaljuhul siinkohal tahan teile öelda, teate, kui palju mõjutavad inimeste negatiivsed mõtted sinu pihta, kohe väga väga. Inimeste negatiivsetel mõtetel võib olla nii halb jõud, et lõpuks jäädki haigeks. Mina tean väga hästi, kust tulevad nii öelda need negatiivsed mõtted minu pihta. Aga uskuge mind, olen üle sellest, mis kes mida minust arvab, nii palju olen siin targemaks saanud ja "hingeliselt" kasvanud, et tuleb lihtsalt üle olla sellest ja seda ma teengi.

Reedene päev möödus tööd tehes, hommikul töötasin natuke ja pärast seda olin niisama netis ja rääkisin perega Skypes. Kiusatus oli küll trenni minna, kuna tervis oli juba väga hea enda meelest, kuigi mingitel hetkedel andis keha märku, et ei tohiks veel trenni minna. Lõpuks suutsin kiusatusele vastu panna ja oligi aeg minna toiduaineid ostma. Seekord tegime nii, et Sunny parkis oma auto minu maja juurde ja ta tuli minuga kaasa. Enne toiduvärgi ostmist läksime kaubanduskeskusesse, kuna meil mõlemal oli vaja kingitus osta kellegitele kallitele. Lõpuks pika otsimise peale lõpetasime poes, kust saime mõlemad kingitused osta. Seejärel toidu asju ostma, ooo ehtne kirjeldus, täielik loomaaed :D no nii crazy, hetkel enam väga ei kipu kuskile poodi, totaalselt ülerahvastatud. Pärast läksime koju, tassisin toidud tuppa ja kohe Palo Altosse poistele järgi. Plaanis oli minna mängutuppa aga kuna see oli juba kella neljast suletud, siis sinna me ei jõudnud. Läksime siis ühte teise lahedasse kohta, veetsime seal tunnikese, ning oligi aeg koju minna. Aga noh kohe kohe jõulud ju, mis te ise arvate, mis kiirteel toimus ja sinna pääsemiseks lihtsalt istusime tunnike, pluss veel seal liiklemine. Ühesõnaga siiamaani ummikus istudes mõtlen, et uskumatu, et Eestis olles arvasin, et Tartus Riiamäelt alla linna pääsemiseks 10 minutit seisakut on nii hull ummik, et jube lihtsalt. See pole mingi ummik, ja need, kes mulle siia külla tulevad, neile tahan ma sada protsenti näidata, mis on tõeline ummik ja seda ma ka teen. Lõpuks jõudsime koju ja hakkasin poistele kohe õhtusööki tegema, pereema ja pereisal oli kohtingu õhtu, seega nautisime poistega õhtusööki kolmekesi, seejärel vann ja oligi tuduaeg, pärast koristasin köögi ja enda toa, seejärel sättisin asjad valmis, dušš ja oligi aeg välja minna. Saime Rga linna kokku, mõtlesin, et misasja seal toimub, kui olin peaaegu jõudnud kohta, kus pidime kokku saama, nii palju politseinike. Teate, ma elan nagu tõelises filmis, kesklinnas, seal kus veedan peaaegu kõik oma nädalavahetused, seal samas toimus tulistamine, tulistati poe akendesse, ma ei liialda, kui ütlen, et seal oli vähemalt 50 politseiautot. Meie läksime ühte klubisse, kus viimasel ajal koguaeg käime, see on siis selline natuke glamuursem koht aga päris mõnus. Pärast läksime ühte vanasse kohta ka, mis on alati nii ülerahvastatud, et isegi ringi ei saa keerata, seda ka sellel õhtul. Pärast läksime koju ja hommikul, vaatasime filmi ja siis läks R ära koju ja minul oli Sunnyga kokkusaamine, niiöelda viimane hang out sellel aastal. Läksime filmi vaatama Anchorman 2, naljakas oli aga kindlasti mitte minu lemmik. Aga enne filmi tegime plaanid, et läheme kuskile kino lähedale lõunat sööma. Kõik kohad olid nii ülerahvastatud, et ainuke koht, kuhu minna saime oli McDonalds, seda tegin vastu tahtmist, ohh my god, see oli viga suuuuur viga, järgmine kord kui mõnda nomraalsesse kohta on järjekord kasvõi tundi aega ootan ära, päriselt.. Teate, nüüd ma saan aru, mida kiirtoit su kehaga teeb ja kuidas see mõjus ja kui kiiresti. Kui sul organism ei ole harjunud kiirtoiduga, siis see mõjub laastavalt. Kuskil kaks kuni kolm tundi pärast lõunat toimub minu kehaga midagi kummalist, kõht tegi selliseid hääli, et ise ka ei uskunud, et see minu kõhust tuleb, jube lihtsalt, väsimus, kiirtoit on jube. Vaevlesin terve öö kõhuvalude käes, und ei tulnud, hommikuks olin nii väsinud. Tänaseks on kaks päeva möödas ja võin öelda, et nüüd on mu enesetunne jälle normaalne. Kindlasti on suur vahe Euroopa ja USA McDondalsil aga see on selge, et kiirtoit jääb kiirtoiduks. Pärast Sunnyga veedetud aega oli mul väga kiire, tulin kinost ära nats enne filmi lõppu, pidin õhtul kella kuueks juba Fremontis olema aga jäin tund aega hiljeks. Kinost koju sõitmisele kulus üle tunni aja, kuna taaskord ummikud, tavaliselt sõidan seda maad 15 minutit. Koju jõudes kiire dušš, juuksed korda, asjad pakkida ja kiiresti autosse, seda kõike tegin joostes ja ikka jäin hiljaks. Tänu sellele tuli meil igasuguseid muudatusi teha ja palju naljakaid asju ette, niiet lõppkokkuvõttes oli kõik väga tore. Pühapäeval tagasi tulles sain ikkagi Sunnyga uuesti kokku, läksime õhtust sööma, minu esimene söök pärast McDonaldsit, millest oli möödas kuskil 16 tundi. Pärast sööki läksime, World Marketisse ringi vaatma, meil sai nii palju nalja, lisan siia mõne pildi ka. Pärast läksin koju ja kohe magama, kuna polnud eelmine öö üldse magada saanud McDonaldsi kõhuvalu tõttu. Tänane päev mööd tööd tehes, magasin kella üheksani ja siis tööle. Hommikupoole mängisime poiste uue legoga, mis on arvutiga ühenduses ja saad ise programmeerida, mis häält see kindel asi teeb, mille ehitasid, kuidas liigub jne, ülimalt vinge asjandus. Pärast üritasime minna ühte sise mänguväljakule mängima aga kuna nad sulgesid juba paarikümne minuti pärast, siis ei hakanud ma meie sissepääsu selle peale raiskama ja lähme mõni teine päev. Yelpisin laste parke ja leidsime paar kihvti, olime kesklinnast kaugel mägedes, millised vaated. Lõpuks jõudsime ühte parki, mis on sellise vaatega, et võttis hinge hellaks, sel hetkel tundsin, et armastan seda linna siin ja oma elu siin, sellest tulenevalt postitasin ka pildi vaatega Facebooki. Pärast tahtsid poisid minna kodu lähedale parki, mängisime seal ka natuke ja oligi aeg koju minna. Minu töö oli küll läbi aga tahtsin poistega veel natuke mängida, pärast seda otsustasin, et nüüd on see aeg. Ja seda ma tegingi, pakkisin oma trenni koti ja läksingi trenni, ohhhh kui hea tunne super lihtsalt, ei kujuta enda elu ilma selleta ette. Kuna täna oli üle pika aja jälle esimene trennipäev, siis otsustasin et ei tee endale liiga ja tegin nats lühemalt, kui muidu, et koju jõuda õhtusöögi ajaks. Jäin nats hiljaks aga väga tore oli istuda ja jutustada. Iga hetkega veendun, et olen endale leidnud siin ühe kõige ägedama host pere, kes üldse kunagi olla saab. Pärast õhtusööki rääkisime pikalt juttu ja jagasime kallistusi. Seejärel otsustasin endale kakaod teha, pätsikuid süüa ja mandariine, noh nii jõulude puhul :). Teil on seal juba 24nda hommikupoolik ja kiired toimetused juba käivad õhtusöögiks. Igaljuhul soovin kõigile imelisi jõule! Ja usun, et see postitus jääb eelviimaseks postituseks sellel aastal. Järgmine postitus on siis kokkuvõtvalt kõigest ja nii öelda tähtsatest hetkedest minu elus selle aasta jooksul, stay tuned! :D Bye!

Rasberry Dazzle & Mushroom koogike

Anukesega :)

Nokia, isegi küünelak on Nokia :)

Tuttavad :)

Hope so!

Kaks nädalat uue aastani!

Hello helloo,

Alustan kohe väga hea uudisega, nimelt meil siin juba tükk aega soojem, nii nagu ikka 15-20 soojakraadi, päike ja mõnus olemine. Lühikesed varrukad või lihtsalt pusa peal käimine täitsa normaalne. Nagu kuulnud olen on teil ka seal soe ja lund ei paista kuskilt tulevat. Aga samas mäletan väga hästi, et ammu oli ka üks aasta, kus jõulud olid mustad ja soojad ja siis jaanuri keskpaigast tuli mega lumi maha ja läks nii külmaks, et veetorud külmusid ära. Nagu see ütluski on, ega tali taeva ei jää. Ja muidugi siin kohal minu vabandused taaskord viivitatud postituse eest. Aga nüüdseks ongi välja kujunenud, et kirjutan üks kord nädalas ja nii see jääbki. Sellel nädalal oli mul ka põhjus, taaskord sai tõbi mu kätte, teisipäeva õhtul lihtsalt niitis mu jalgelt ja oligi kõik, nagu elav surnu olin, täna tunnen ennast juba inimesena. Kahju on sellest, et trenni ei saa minna, seekord ma sellist viga ei tee, et pool haigena trenni lähen ja tulemuseks on veel hullem olukord, ootan kenasti, kuna keha taastunud ja siis tagasi trenni, kuid hetkel tunnen küll, et noo nii tahaks minna, igatsen, kuigi koos tänase päevaga ainult kaks päeva eemal olnud. 

Alustan siis eelmisest nädalast kolmapäevane päev möödus nii nagu ikka tööd tehes. Neljapäeval läksime poistega pärast kooli hambaarsti juurde, esimene asi mis pähe tuleb, mida siia kirjutada on WOW. Millised arstid, milline hambakliinik, milline atmosfäär, lihtsalt wow. Mõtlesingi, miks poisid nii hea meelega hambaarsti juurde minna tahavad aga pärast sain aru. Poisid ei teinud mitte ühtegi piuksu ega näomoonutust, super millised arstid, ma olin hämmingus kõigest, mis seal oli ja mis seal toimub. Kahjuks olin ma nii hämmingus, et jõudsin ainult ühe pildi teha. Kliinik ise on kui läheksid metsa sisse, seal on suured puud ja igasugused vinged asjad. Iga hambaarsti tooli juures on telekas, kus laps saab ise valida filmi mida vaadata, poisid valisid Imelised ja Lennukid. Pärast saavad nad valida endale nänni tubli koostöö eest ja kuna poistel läks nii hästi, siis said nad mõlemad t-särgid endale. Ja kuidas arsti töötasid, super lihtsalt, ma ei jõua ära oodata, millal sinna tagasi saame minna.

Reedene päev möödus väga kiiresti, hommikul töö, siis trenni ja siis natuke jõuluasju ostma, Pärast läksime Sunnyga lõunale hiinakasse ja pärast vaatasime nats ringi ja siis oli juba aeg tööle minna. Õhtune töö läks nii kiiresti, et ei saanud arugi, kui tööpäev oli juba läbi, siis oli vaja ennast kiiretsi valmis sättida, läksime välja. Laupäevase päeva otsustasin veeta seekord Sunnyga, kuna polnud ammu midagi koos teinud ja väljas käinud, siis mõtlesin, et oleks aeg. Töötasin mõned tunnid, käisime poistega kesklinnas jõulupargis ja pärast seda kui minu tööpäev oli läbi, viisin poisid koju, neil oli nende ujumistundi vaja minna. Mina sain Sunnyga kokku, läksime nats ringi vaatama ja õhtul läksin Sunny poole ja siis läksime välja tantsima. Palju nalja sai ja väga tore oli üle pika aja Sunnyga koos aega veeta nagu vanasti. Pühapäeval oli meil piirkonna au pairide kokkutulek ja siis pärast seda läksin Fremonti, sõime õhtust ja rääkisime nats juttu ja tulingi tagasi koju. 

Esmaspäeval alustasin tööga alles kella kolmest, seega magasin kauem ja läksin trenni, pärast sõime Sunnyga lõunat ja jalutasime Willow Glenis. Viisin ümbrikud posti ja otsustasin natuke varem Palo Altosse sõita. Teisipäeval hommikul tegin tööd, pärast tööd läksin trenni, kus juba trennis tundsin ennast natuke imelikult, sain aru, et kõik ei ole päris korras, pärast trenni ei mäletagi kuhu ma läksin või mida tegin aga igaljuhul, mingil hetkel panin oma asjad valmis, et poistele järgi sõita. Neil oli täna prantsuse keele klassi jõulupidu, juba sinna sõites tundsin ennast väga halvasti. Õhtul pärast pidu koju jõudes olin nagu laip, nii läbi omadega ja nii halb oli olla. Tegin poistele vanni ja lugesin jutu ära ja läksin kohe magama. Kolmapäeva hommikul panin poistele lõuna valmis ja saatsin nad kooli, ja kohe läksin tagasi voodisse, magasin niikaua kui pidin neile järgi minema ehk siis peaaegu kella kolmeni pärastlõunal, enesetunne oli natuke parem, kuid mitte siiski vana Marii. Pärast 20 tundi mitte sõõmist otsustaisn lõpuks natuke miskit süüa ja seejärel poistele järgi. Õhtuks oli enesetunne päris hea juba ja otsustasin ka coffeemeetingule minna, kuna seekordne oli jõulude oma aga ei olnud seal kaua, koju tulles kohe magama. Ja täna on siis neljapäev, enesetunne on juba päris hea, kuid mitte siiski veel parim. Täna alustan tööd hiljem, kui muidu, niiet lähen natuke linna peale kolme, jõuluks veel viimaseid ettevalmistusi tegema. Homne päev teen tööd nagu ikka ja siis õhtuks on juba plaanid tehtud. Sellel nädalavahetusel arvatavasti laupäeva päev lähme teeme midagi Sunnyga põnevat, kuna päev pärast jõule on ta läinud ja tuleb tagasi alles kuuendal jaanuaril. Aga sellest, kuidas ja mida ma nädalavahetusel tegin kirjutan ma juba järgmises postituses. 

Tahtsin veel ühte kirjutada, et ärge mõelge negatiivseid mõtteid, veel enam ärge saatke neid kellegi teise poole teele, kuna kord tuleb hetk, kui kõik need mõtted tulevad teile endale tagasi. Kui miski ei meeldi teile, siis lihtsalt ärge tehke sellega enam tegemist, kui te ei soovi kellegiga suhelda, siis lihtsalt ärge suhelge ja kõik. Ärge tehke enda elu keeruliseks ja mõelge eelkõige iseenda peale. Mõttetu on elada teiste meeleheaks või mõelda koguaeg, mis teised sellest arvavad, mõtle enda peale ja iseenda tunnetele ja usu su elukvaliteet paraneb kordi ja kordi! Ok, tsauka, ma nüüd linna peale!

Pätsikesed :)

Need olid mega suured, raske ja vinged käärid :)

Nii nunnud karukesed :)

See oli üks väike osa sellest suurest kliinikust :)

Õnneküpsis!

Poiste järjehoidjad :)

Pärast 20 h mittesöömist, minu esimene söök. Muna tomatiga, brokkoli, valge kala ja banaani mustika ananassi smuuti.

Külmad tervitused Californiast!

Tere kõigile, tänast postitust alustan sellega, et meil on siin väääga külm, see tähendab, et paar miinuskraadi juba. Kohalikud ütlevad, et sellist asja ei ole pikka aega olnud, et siin nii külm on. Pereemale ütlesin selle peale, et järelikult tõin mina selle külma endaga kaasa. Selline külm ilm on kestnud nüüd juba tükk aega, nalajaks mõelda, et kolm nädalat tagasi oli nii kuum, et oli lühikesi pükse vaja. Täna hommikul oli õues jää, vau see oli selline asi, et Marii võttis oma telefoni ja tegi pilti. Ostsin endale isegi jope :). Igaljuhul loodan peatsele soojusele.

Reedene päev möödus tööd tehes, trenn ja toiduaineid käisin ostmas ning juba oligi aeg poistele järgi sõita. Mälu on kuidagi kehvaks läinud, hetkel üritan meelde tuletada, mis ma siis reedel poistega tegin aga no mitte kuidagi ei tule meelde. Igaljuhul kui õhtusöök söödud ja poisid vannitatud ning minu tööpäev läbi, siis hakkasin ennast valmis sättima. Täna oli meil plaanis kinno minna, filmiks oli Thori uus osa. Kodust välja minnes sadas vihma täiega ja seda kuni hommikuni. Ütleme nii, et alguses mõtlesin küll, et film on kaks tundi pikk, loodan, et istun ära aga tegelikult oli nii huvitav, et vahepeal vajus suu lahti ja siis tuletasin endale meelde, et olen kinos, mitte kodus. Pärast filmi rääkisime niisama juttu ja siis läksin koju tagasi, kuna hommikul pidin töötama. Laupäeval oli plaaniks minna koos Anu ja poistega Los Gatosesse jõuluparaadile. Paraad oli väga vinge ja mind paneb siin alati imestama inimeste osavõtlikkus, nii lahe, kui tohutu rahvahulk teeb midagi ühise eesmärgi nimel, väga tore. Paraadist eriti pilte ei jõudnud teha, kuna vaatasin rohkem ringi ja meie poistega ei olnud lõpuni, kuna väga tuuline oli ja poistel oli vaja ujumistrenni jõuda. Autosse jõudes sõid poisid oma lõunasöögi, ning sõitsime koju tagasi ja oligi minu tööpäev läbi.

Pärast tööd tegelesin natuke oma juustega ja siis tuli Sunny mulle natukeseks külla, veetsime niikaua koos aega, kui mul oli aeg minna. Laupäeva õhtused plaanid olid seotud Fremontiga, kõigepealt võtsime Starbucksist natuke soojendavat kraami, seejärel läksime õhtust sööma India restorani, kus olime ennegi käinud. Mulle meeldib India toit aga no mõni asi oli nii vürtsikas, et võttis silmist pisarad välja. Pärast õhtusööki läksime kinno. Eile sai Thori vaadatud, tänane film oli Homefront, ohh mu üks lemmikumaid näitlejaid ja väga hea film oli, mulle meeldis. Pärast kino otsustasime, et ei taha veel koju minna ning läksime bowlingut mängima. See oli suur hoone, kus oli bowling, karaooke ja igasuguseid asju veel. Lõpuks jõudsime sinna karaooke poolele, ütleme nii, et pühapäeva hommikul olid mul kõhulihased natuke valusad sellest suurest naermisest. Seal oli palju veidraid ja omamoodi inimesi ja oli ka neid, kes laulsid väga hästi. Enne siia tulekut Eestis olles mõtlesin, et siin olles lähen ka karaooket laulma, kuna siin keegi ei tunne mind ja tahan selle ära proovida, hmm pole kindel, kas siiski selle ära teen. Koju jõudsime mitte väga hilja,jõudsin veel väikse Skype kõne Beritiga ka teha.

Pühapäev oli niisama vedelemise päev, ärkasin päris varakult, no uni läks lihtsalt ära, siis olin nats netis ja siis jälle magasime ja seejärel vaatasime filmi, sõime ja siis magasime ja siis otsustasin, et mul on aeg koju sõita. Plaanis oli õhtusöök Sunnyga Cheesecake Factorys, et kuulda, mis tema nädalavahetusel korda saatis. 

Esmaspäeval magasin kaua, tegin tööd, pärast tööd õhtul läksin trenni ja oligi esmaspäev läbi. Täna on teisipäev, hommikul tegin tööd, siis läksin trenni, siis koju, küpsetasin küpsiseid, sain korraks Sunnyga kokku ja nüüd kirjutan seda blogi.

Kuue nädala pärast on mu kallis sööber juba siin USAs juhuu :). Sellega meenub, et hetkel ei ole mul jõulu ajaks ega aastavahetuseks mitte ühtegi plaani. Korra oli mõte minna Las Vegasesse aastavahetuseks aga eks paistab, peab teistega ka arvestama. Sunny on San Josest eemal jõuludest kuni kuuenda jaanuarini, tal tuleb ema siia ja siis nad reisivad natuke ringi. Üks tähtis uudis veel, lõpuks sain oma kauaoodatud plastikust load kätte, pilt on nii jube, et ma ei taha seda politseilegi näidata, kui nad seda kunagi küsima peaks. Nagu angry bird, jubeee! :)
Olen peaaegu lõpule jõudnud oma facebooki sõbralisti puhastuskuuriga, kuna listis on palju rahvast siis võtab see nats aega. Ja taaskord no ma ei tea mida teha, tahtmine on blogi kinniseks panna aga ikka ei ole kindel endas. Selleks on ainult üks põhjus, miks tahan kinniseks panna aga eks ma mõtlen edasi siis.
Jõulud on tulemas või siin ringi vaadates võib öelda, et juba käes. Kõik on nii ilus, hoovid, majad ja aiad on kaunistatud nii, et tekibki tunne nagu oleks kuskil filmis, super! Kõik on nii haaratud ja peaaegu absoluutselt kõik annavad kuidagi moodi märku, et jõulumeeleolu nende kodudes. Sellel aastal pole mul hinges mitte midagi sellist, mis tavaliselt kodus olles on olnud, kuidagi teisti on tunne. Aga sellega ei ütle ma seda, et ma selle pärast kuidagi kurb või õnnetu oleksin, ei absoluutselt mitte. Lihtsalt sellel aastal on mul esimest korda teistsugused jõulud, mida olen harjunud kogema Eestis enda perega. Eks kui mõtlen meie pere jõululaua peale, siis võtab neelatama küll aga teisest küljest olen avatud kõigele uuele, mida elu mulle pakub. Hetkel on kohe päris imelik mõelda, et pärast 25 aastat esimest korda elus veedan jõulud enda perest eemal olles. Aga loodan, et saan jõuluõhtust osa võtta Skype vahendusel. Olen seda ka eelnevatest postitustes maininud, et Skype kõned on kuidagi väga haruldaseks jäänud, tean, et mul ei ole aega ja siis jälle teistel aega ja vastupidi. Tunnen nii puudust sellest. Muide unustasin kirjutada, et kaasaarvatud enda majadele ja aedadele, kaunsitavad mõned ameeriklased ka enda autosid. Põhjapõdra sarved ja ees tulede juures on siis suur punane nina, esimest korda nägin siis hakkasin nii naerma, et milline totrus, nüüd juba mõtlen, et päris armas :).
Tahaksin ka mainida seda, et kui ma enda postitustes räägin eestlastest, siis eelkõige pean silmas neid rahvuskaaslasi, keda olen elu jooksul kohanud või kellest midagi kuulnud olen. Niiet loodan, et kui olen midagi siia kirjutanud või siis kirjutan, et see ei solva kedagi, see on lihtsalt minu arvamus ja kogemus. Need kaks lauset olid sissejuhatuseks järgnevale, mida kirjutama hakkan. Nimelt avaldati delfis järgnev artikkel või arvamus http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/au-pair-kas-oled-valmis-pereliikmete-jarelt-ollepudeleid-korjama-et-beebi-ennast-ei-vigastaks.d?id=67410866 Mind paneb tõsiselt hämmastama paljude eestlaste arvamus, et ah kui minul läks see või teine halvasti, siis on see kõikidega nii. Inimene, kes selle arvamuse kirjutas üldistab sügavalt ja negatiivselt kogu au pairi programmindust. Ja tüdrukud, et kellel võibolla vaikselt kasvab mõte tulla minna au pairiks, siis olen täiesti kindel, et pärast selle artikli lugemist see tahtmine või mõte natukenegi muutub ja mul on nii kahju sellest. Ma ei väidagi, et kogu programmis pole mitte ühtegi asja, mille üle ei võiks nurised, oh ei, muidugi on aga samas absoluutselt alati annab iga asjaga norida. Kuid neid asju, mis ei ole nii ideaalsed korvab sajaga see, mis sa siit saad. See kogemustepagas, maailmavaade, lai silmaring, tolerantsus, keeleline osavus ja ma võingi loetlema jääda on nii palju, et ma pole kordagi mõelnud midagi negatiivset. Olen kindel, et mõni agentuur teeb on tööd paremini tuginedes oma kogemustepagasile, kui teine agentuur. Olen kindel, et on olemas häid peresid ja super häid peresid ja võibolla natuke segaduses peresid, kellel enne au pairi palkamist puudus ettekujutus, kes või mis see au pair on. Ma tean, et mul on super vedanud enda perega, Im just the lucky one ja olen kindel, et häid peresid on sadu ja tuhandeid ja rohkemgi veel ja kui ongi peresid, kes tõsiselt ei peaks programmi kuuluma, siis lõppude lõpuks agentuur nad leiab ja kui midagi parandada ei anna siis on võimalik ka pere programmist eemaldada. Aga olgem ausad lõppude lõpuks saab kõik alguse suhtlemisest ja veelkord suhtlemisest. Kui sa oled aus ja käitud nagu täiskasvanule kohane, siis üldjuhul sul probleeme ei tule, kuna pere siiski otsib veel ühte täiskasvanud inimest, kes suudaks hoolitseda nende laste eest, mitte nad ei soovi veel ühte last. Kui sa suhtled, oled avatud, räägid asjadest nii nagu nad on ja suhtud kohusetundlikult oma töösse siis sul probleeme ei teki. Eks väiksemaid arusaamatusi või eriarvamusi võib ikka olla, see on täiesti normaalne, mitte keegi meist ei ole ideaalinimene. Hetkel iseloomustab minu elu kõige õigemini järgnev "crazy happy" see on see mida tunnen ja mida ei ole enne tundunud, rahulolu tehtud otsuste üle ja rahulolu enda eluga. On ju nii, et tihti oli sul mingit otsust väga raske teha ja siis mingi aja jooksul näitab elu sulle, kui õige see otsus oli ja alles siis saad teada, miks see oli õige otsus! Soovin teile ilusat jõuluootust ja hoidke oma lähedasi inimesi tohutult!

Lillkapsas

Teisipäeva hommikune jää!

Mega hea lõhnaga küünal!

Favorite!