Cälifornia: Neljapäevast pühapäevani :)

Esimene asi, mida tahan kohe siia kirjutada on see, et siiamaani pole ma ära harjunud selle hajameelse liiklusega. Iga päev kohtan mõnda sellist autojuhti, kes on nii aeglane ja ei suuda ära otsustada, kus suunas ta keerata tahab ja siis jääb keset ristmikku lihtsalt seisma ja mõtleb. No siin on igasuguseid naljakaid juhtumeid olnud ja kõige naljakam või häirivam on see, et Sunnyl on õigus need uimerdised otsivad/leiavad mind igal poolt üles, ma nagu tõmban neid ligi. Muidu iseenesest on liiklus kümme korda vähem närvilisem kui Eestis, inimesed on lahkemad. Ja pean mainima, et siiamaani pole mu juhiload tulnud, teen nii, et esmaspäeva hommikul helistan neile, ei jõua enam ära oodata.

Olen siin hoolega kogunud igasuguseid jõulu pilte ehk siis pildistanud igasuguseid asju, mis siin leidub, varsti saan väikse pildikogumiku üles panna. Pean maima ka seda, et täna, kui kõik postitasid, et Eestis lund sajab, siis tundsin väikest kadedust :). Siin olles olen aru saanud kui õnnelikud peaks eestlased olema, et teil on seal neli aastaaega, rikas maa pean mainima. Aga kindlasti mõtlete, et ma olen mingi imelik, et seda praegu kirjutasin, kuna teie kõik seal tahate ju ainult päikest ja sooja. Aga kui sa oled eemal, kus on koguaeg soe, siis sa hakkad asju natuke teise pilguga vaatama. Igatsen lund nii väga, et sain lubaduse, et aasta lõpu poole või aasta alguses sõidame kuskile, kus saan jälle lumega tutvust teha, seekord siis Ameerika lumega. Igaljuhul eestlased nautige seda, mis teil seal on, pole mõtet nuriseda millegi üle.

Neljapäev oli tavaline tööpäev, hommikul käisin trennis, pärast trenni tuli treener minuga rääkima, andis mulle tagasisidet. Et mul läheb väga hästi ja olen väga tubli, seda oli päris hea kuulda. Mõni päev on selline, kus võtan natuke vaiksemalt aga ülejäänud päev on sellised, kus lähen trenni ja mulle tõesti meeldib selline trenn, kus ma tunnen, et mu keha väsib ja higistab, et ma pean täiega pingutama. Reedene päev tegin jälle tööd nii nagu ikka, õhtul olime poistega kolmekesi, kuna pereemal ja pereisal oli kohtingu õhtu, töötasin õhtul kella üheteistkümneni. Käisime poistega väljas söömas, lasin neil koha valida ja valikuks oli siis kodu lähedal olev burgeri restoran. Poisid põhjendasid kenasti ära, kuna nad ei ole seal nii kaua aega käinud ja see koht on siin samas lähedal, siis see on ideaalne koht, mis mul selle peale ikka muud öelda, kui ok lets go! Pole kaua kaua aega burgerit söönud, minu organism ja keha pole endam sellega harjunud, sellest andis keha ka märku. Burgeril ei ole enam sama maitse nagu vanasti, ei maitse enam, pärast burgeri söömist sain kõhuvalu. Pärast õhtusööki tagasi koju, poiste vanni aeg, siis unejutu aeg ja oligi magamamineku aeg käes. Poisid magama pandud, sättisin natuke enda asju, vaatasin filmi ja oligi tööpäev läbi. Pärast tööd vahetasin riided, sättisin natuke ja oligi aeg välja minna.

Laupäeval oli plaaniks minna Eesti Christmas Fairile ehk siis seal müüdi igasuguseid kodumaiseid asju ja sai ahjukapsast süüa, läksime koos teise Eesti tüdruku Anuga. Ohh maitsesin seda natuke, päris hea oli, aga kuna õhtuks olid plaanid, siis rohkem ei julgenud kapsast võtta :). Sellel nädalavahetusel ma töötama ei pidanud aga kuna teadsin, et poistele on siiamaani kõik Eesti toidud meeldinud, siis otsustasin, et võtan poisid endaga kaasa sinna ja neil oli väga lahe seal. Väga imelik tunne oli näha nii palju eestlasi siin suures USAs ja kuulda, et nad kõik rääkisid eest keelt. Aega väga uudistada ei olnud, kuna poisid pidid kodus olema kella kolmeks, neil olid mingid teised plaanid ka ja mina pidin ka koju minema, et ennast õhtuks valmis sättima, siis väga pikalt me seal ei olnud. Järgmine üritus on juba tuleval nädalavahetusel, see on verivorsti valmistamine aga ma pole kindel, kas sinna jõuan, kuna mul olid plaanid juba ammu selleks ajaks tehtud, eks näha ole. Muide Anu ütles mulle, et minu eesti keelel on juba pisikene aktsent juures. Eesti keeles läheb lause lõpus hääl palju madalamaks aga inglise keeles see väga nii ei ole. Et enam minu lausete lõpus ei ole hääletooni muudatusi. Anu ütles veel ka seda, et kui mul sõbrad jaanuaris ja märtsis külla tulevad, et siis nemad juba kindlasti märkavad erinevusi minu eesti keeles. See on mul jube ammu, et lauseid seada ja kirjutada eesti keeles on rakse ja segadusse ajav ja sõnad ei tule enam meelde. Koju jõudes läksid poisid kohe edasi järgmisele üritusele, mina läksin dušši alla ja siis kuulasin niisama muusikat, hetkeni kui kogemata kella vaatasin, siis hakkas jubedalt kiire järsku, kuna kell oli nii palju. Ees ootas veel natuke sõitu ka ja nii palju ummikuid oli kiirteel, et lõpuks jäingi hiljaks aga õnneks ainult vähekene. Igaljuhul lapäeval käisime restoranis Sweet Tomatoes, see on selline nagu taimetoitlaste restoran, ohh mulle hullult meeldis. Kuna R teab, et mulle väga meelib igasugune selline toit siis sinna läksimegi. Pärast läksime kinno, kus vaatasime siis uut filmi Hunger Games uut osa. Te ei kujuta ette, milline järjekord sinna saali oli, järjekord ulatus pikalt majast välja. Olin nii üllatunud, et unustasin pilti teha. Saal oli täielikult täis. Aga kui seda filmi minna vaatama, siis peaks ikka eelmised osad ka ära vaatama, siis on mingi ettekujutus olemas.

Pühapäeva pärastlõunal koju jõudes otsustasin natuke magada, kuna eelnevatel öödel ei olnud ma eriti magada saanud. Ooo ja uni oli hea, nii hea, et panin endale õhtul kella kaheksaks äratuse, siis hetkeks mõtlesin küll, et ahh ma ei viitsi minna, et magan edasi. Kuna aga olin lubanud Sunnyle, et lähme Cheesecake Factorysse õhtust sööma, siis mulle meeldib oma lubadusi pidada ja sättisin ennast valmis. Polnud ju Sunnyt tükk aega näinud ka, viimati nägi teda korraks reede hommikul trennis ja see oligi kõik. Väga tore õhtu oli ja sai nii palju nalja, muidugi oli toit super hea. Ma pole mitte ühtegi korda jõudnud magustoiduni, kuna põhiroog on nii suur, siis kõht juba väga täis. Seekord tegin siis nii, et sõin ainult natukene oma pastast, et jätta ruumi koogi jaoks. Minu koogi nimeks oli Chocolate Mousse Cheesecake, see oli väga hea ja väga magus, võtsin kolm neli ampsu ja palusin endale kaasa pakkida, kuna kõht oli juba nii täis.

Nüüd siis ees kaks tööpäeva ja siis nädalake puhkus, suured pühad ohh plaanid plaanid plaanid. Olge tublid ja nautige seda lund seal minu eest ka :) Ja leidke aega oma lähedaste jaoks, üllatage neid sellisel hetkel millegi ilusa, armsa ja lihtsaga, kui nad seda kõige vähem ootavad :)