Soojad tervitused San Josest, meil jälle kuumad ilmad, nii mõnus, nüüd mulle juba väga meeldib see kuumus siin. Igaljuhul alustan kohe sellest, et sain siin natuke kriitikat enda blogi tasuta ja kirja värvuse kohta, mis on hea aga tean seda juba ammu, et peaksin seda muutma, kuna mul endal on ka read silme ees kui lugemise lõpetan. Siiani ei ole jõudnud seda teha, see idee, mis mul on selle teostus võtab aega aga samas ei taha ma panna blogile heledat tausta, loodan, mingi hetk aja maha võtta ja selle idee teostada. Nagu näha siis videoblogi pakub kõigile huvi ja varsti ületabki minu blogi lugejaskond kümne tuhande piiri, ju siis on ikka mida lugeda :). Nädalalõppudega on paraku nii, et arvatavasti jäävad kokkuvõtted alati kuskile järgmise nädala algusesse. Oktoober on käes ja nagu kirjutasin, siis tunne on, et olen siin olnud mitu aastat, üks päev mõtlesin, et kui imelik see oleks, kui peaksin Eestisse tagasi minema, kuna seal on kõik nii võõras ja teistsugune, hmm hetkel ei taha sellele mõeldagi, loodan, et seda ei juhtu. Eelmise nädala keskel võtsin vastu otsuse, et elan neli päeva ilma facebookita, no ei või lihtsalt enam, totaalne sõltuvus, jube! Esimene asi hommikul ja viimane asi õhtul, nüüd siis esimene päev läbi ja päeva algus oli natuke raske, kuna harjumus oli sees, võtsin telefoni ja tahtsin fb-sse minna ja siis vaatasin, et kustavaliselt fb märk on, seal oli tühjus ja siis tuli meelde. Kustutasin fb ja fb messengeri telefonist ära, kuna tean, et kui need seal oleks siis võibolla tekiks kiusatus, mitte võibolla vaid kindlasti. Kolm päeva veel minna, reede hommikust olen tagasi fb maailmas. Lülitasin isegi igaks juhuks oma Eesti numbri sisse, kui juhul midagi väga tähtsat peaks kellegil olema, kuna kodustega suhtlen ju ka peamiselt fb või skype kaudu.
Niisiis, reedene päev möödus kiiresti nagu ikka, hommikul töötasin tunnikese, siis trenni, nüüd mu uus lemmik jooksulint, millel tavaliselt olen kuskil 45 minutit ja pärast seda lihasharjutused. Pärast seda läksin toiduainete shopingule, kus tõsiselt lihtsalt nautisin asjade vaatamist ja ostmist, kuna näen ka rohkem, millist kaupa siin müüakse ja leian ka enda lemmikud. Pärast seda viisin asjad koju ja kohe poistele järgi. Hommikul andsin oma kingituse pereemale üle ja soovisime poistega koos õnne. Pärast kooli tulime kohe koju, kuna plaanis oli minna välja õhtustama. Seekord läksime spageti restorani, mulle väga meeldib see koht. Seal restorani keskel on rong ja seekord istusime seal rongis sees, poistele väga põnev. Reede oli väga kuum ilm. Koju jõudes vahetasin riided ja sättisin ennast valmis ja läksin Sunnyga kokku saama, kuidagi on välja kujunenud, et reede õhtud on kinoõhtud, kuna tavaliselt peame me mõlemad laupäeviti töötama niiet siis reedel väga välja ei taha minna. Ja see nädalavahetus ei olnud meil selleks aegagi. Film on siis Baggage Claim aga mina lootsin, et see on komöödia, või noh oligi aga romantiline komöödia. Uuesti vaatama ei läheks. Pärast kino kohe koju, kuna kell oli juba üks öösel, voodisse jõudsin kell kaks öösel. Laupäeval töötasin hommikust lõunani ehk kella üheni. Läksime poistega laste muuseumisse, mis natuke sarnaneb meie ahhaaga. Palju väga lahedaid asju ja lastele väga meeldis, sõime lõunat pargis, läksime koju ja oligi minu tööpäev läbi. Pärast tööd sain Sunnyga kokku, läksime kleite otsime nädalavahetuseks, kuna ikkagi pidulik üritusi, Sunny sünnipäev, lõpuks pärast pikka otsimist leidsin ka kleidi. Päris raske on kleiti otsida kingade järgi, kuna kingad olid mul juba enne olemas ja tahtsin, et need sobiksid kleidiga. Koju jõudes vahetasin reeded ja sättisin ennast valmis ning järgmisele kohtumisele. Sain kokku eestlasega, kes siin juba tükk aega elanud ja abieluski ameeriklasega, kes räägib eesti keelt. Läksime komöödia etendust vaatama, väga lahe oli. Ma pole seda käiku ise kunagi ette võtnud, kuna ei teadnud täpselt mida oodata aga väga tore oli ja naerda sai kõvasti, niiet kindlasti ei jäänud see mulle viimaseks korraks. Pärast, kui õhtul hilja koju sõitsin mõtlesin tee peal, et miks absoluutselt kõik eestlased, kes siin on, ei soovi väga palju teiste eestlastega suhelda, seda on öelnud kõik eestlased, keda kohanud olen. Aga samas sellel õhtul jõudsin järeldusele, et ega mul endal on sama, et no muidugi ei ole mul midagi selle vastu, et eestlastega suhelda ja kuskile välja minna aga samas ei taha ma seda teha koguaeg teha. Kuigi mul on paar eestlast, kellega kindlasti tahan siin suhelda, kuna nad on väga toredad inimesed ja teisi lihtsalt ei ole kohanud. Pühapäeval oli au pairide kokkutulek, mis toimus kõrvitsa farmis ja mis oli väga lahe. Mulle väga meeldis seal, tekkis kohe selline Halloweeni tunne, et reaalselt sellel aastal saangi osa võtta päris Halloweenist, mitte Eestis toimuvast Atlantise Halloweeni peost. Kostüümiga olen nii kaugel, et nüüd on mul juba kaks välja valitud ja tuleb otsus vastu võtta lähipäevadel, kuna normaalsed kostüümid lähevad, kui soe sai. Iga tüdruk pidi midagi enda kodumaa toiduvalikust tooma. Vahepeal pean mainima, et väga raske on mul lauseid kokku panna, just sõnade õige järjestus hakkab juba lonkama vaikselt. Mina viisin kartulisalati, seal oli palju head sööki ja ka palju, mida ma ei maitsenud. Kuid võtsin õnneküpsise ja see, mis seal sees oli, panen teile pildi, saate lugeda. Pärast kokkutulekut läksime meie perega randa, ilm on super kuum ja mõnus oli rannas terve päev veeta. Koju jõudsime hilja õhtul ja siis kohe tuttu, mul oli üle pika aja nii hea uni, et kustusin kohe ära, kuigi enne magaminekut nautisin natuke ka näoraamatut, kuna esmaspäevast oli see off minu jaoks. Tänane päev möödus väga kiirelt, sellel esmaspäeval töötasin, tavaliselt mitte, viisin poisid kooli ja tulin tagasi koju kokkama, pärast seda läksin kohtumisele ehk siis lõunasöögile ja oligi aeg poistele järgi sõita. Pärast kooli olime natuke pargis, nalja sai kõvasti, täna oli kuidagi nii tsill päev. Ma olen jätkuvalt õnnelik ja väga tänulik, kõikidele, kes minu siia tulekule kaasa aitasid eriti oma mõlemale perele.
Teate, kui hea on vabalt võtta, selles mõttes, et Eestis olles töötasin mitme koha peal, et elada vähegi normaalset elu ja väga tihti mõtlesin, et ma ei jõua enam, ei taha enam. Mingil hetkel mõtlesin, et see ei pea ju nii olema ja pean seda muutma, seda ma tegingi. Mul ei ole töö tegemise vastu midagi, mulle meeldib tööd teha ja mulle meeldib nautida hüvesid, mis ma saan endale lubada pärast rasket tööd. Mida raskem töö, seda magusam on pärast nautida hüvesid. Homme on mul üks tähtis käik, kui asi kindel, siis annan teada ka. Igaljuhul blogi kirjutades on mul alati palju asju, mida tahaks kirjutada aga siis järgmisel hetkel mõtlen, et need ju pisiasjad, tavalised, et mõttetu. Siis hiljem, kui olen juba lõpetanud, hakkan mõtlema asjaolule, et minu jaoks on need tavalised aga teie jaoks ei pruugi olla. Olen mõelnud sellele, et see, kui hea pere sa leiad ja kui hea see pere reaalselt on kui kohale jõuad ja kui õnnelik sa siin oled, on lihtsalt õnnelik juhus, mõtlen pere leidmine. Õigel ajal õiges kohas, muidugi teevad paljud toredad inimesed selle nimel kõvasti tööd, et õige tüdruk kohtuks õige perega. Ühesõnaga tahan oma pika keerutamisega sinna jõuda, et kui sul on halb kogemus või isegi mitu, siis võibolla ei olnud see ette nähtud sul siin olla ja samas ei olnud sinu profiil õigel ajal õiges kohas või midagi sellist. Aga teisest küljest, kui kõik läheb nii hästi, ilma igasuguste jamadeta, siis kas sulle on määratud olla selles hetkel, selles kohas, nende inimestega, teha seda, mida teed, see on minu küsimus?
Olge tubli ja nautige sügist!
PS! Olen nii väsinud, et hetkel ei jõua piltide alla midagi kirjutada :), head und!
No comments:
Post a Comment