Tere tere kõigile, lõpuks jõudsin ka blogisse. Oli väga tegus ja kiire nädalalõpp. Eelmine postitus oli kaheksandal oktoobril, üritan siis siia kõik ära kirjutada, mis ma vahepeal teinud olen. Alates esmaspäevast viibisin siis näoraamatu võõrutusravil aga sellest vist natuke juba kirjutasin ka eelmises postituses. Igaljuhul nüüdseks on see läbi. Algus oli raske ja lõpu poole juba natuke lihtsam aga ikkagi nii raske, sest kõik on facebookis, ma ei mõtle ainult inimesi, mõtlen ka minu piirkonna au pairide list ja meie üritused ja kõik asjad on seal üleval. Nüüdseks on see üle elatud ja olen enda üle väga uhke. Neljapäeva hilja õhtu installisin endale facebooki uuesti telefoni, et saaksin reede hommikul kohe üle tsekata, mis seal toimub, kuigi reede hommikul mul selleks aega õieti ei olnudki. Kui olen oma eelmisi postitusi lugenud, siis vabandan juba ette ära kirjavigade pärast, neid on iga kord päris palju ja loodan, et lausetest saate ikka aru, sõnade järjestus on väga segane vahepeal ja väga raske on korrektseid eesti keelseid lauseid moodustada.
Kolmapäev möödus aeglaselt, väga hästi ei mäletagi enam, mis tegime. Sellel nädalal oli liiklus palju palju parem. Neljapäev möödus natuke kiiremini, esimest korda kooli ei jõudnud, kuna enesetunne ei olnud hea, selle asemel läksin hoopis järgmiseks nädalaks toiduvarusid täiendama, mida ma muidu teen reedeti. Reede oli väga kiire päev, hommikul töötasin nagu ikka, poistega läksime koolist kohe koju. Miskipärast oli mul reedel jube peavalu. Minu kord oli kokkata ja seekord tegin kukeseene kana pastat, mulle väga maitses, kuigi nüüd hakkan juba eristama tavalist pastat gluteenivaba pastast. Pärast tööd läksin dušši alla, panin asjad kokku ning Sunny juurde, kaasas sünnipäeva tordi asemel mõeldud kana. Niikaua kui Sunny köögis oli, sättisin asjad valmis ja kui ta tagasi enda tuppa tuli, siis laulsin talle sünnipäeva laulu ja soovisin õnne. Nalja sai kõvasti ja Sunny ütles, et see on parim sünnipäeva tort, mis ta kunagi saanud on. Sättisime valmis ja läksime linna peale. Tantsida saime palju, muusika oli väga hea. Me polnud väljas saanud käia kaks nädalat ehk siis tegelikult juba kolm nädalat ja see tunne oli nii hea, kui lõpuks seda teha saime. Ma lihtsalt tunnen, et töisest keskkonnast välja saamiseks pean reaalselt keskkonda vahetama, täielikult ning linna minek ja tantsimine on minu jaoks parim viis seda teha. Tore on ka see, et iga kord tutvun toredate uute inimestega ja meil saab nii palju nalja. Reedel me veel ei teadnud, mis on täpsed plaanid laupäevaks aga Sunny tahtis kindlasti välja minna ja mina olin sellega muidugi nõus. Laupäeval, kui ärkasime, läksime minu juurde, käisin dušši all, panin asjad valmis ja tegin skype kõne Klaara, Kaja ja Androga, niiiiii tore oli teiega rääkida, ma tõesti loodan, et saame tihedamalt nii rääkida, igatsen teid ja neid hulle istumisi Kaja juures. Korraga märkasin, et kell on väga palju ja mul on tohutult kiire, panin asjad kokku ja minek. Koha nimeks oli Lucky Stars Tattoo, minu esimene siis. Kaua plaanitud kaunike, mul on plaanis teha neli tattood selle aasta jooksul, kui siin olen, ärge muretsege mul pole plaanis teha selliseid tatokaid, mis on suured ja luukere nägudega. Kõik on väga väga pisikesed ja neil on minu joaks oma tähendus ning kõik on varjatud kohtades, ainult see esimene on natuke nähtaval kohal. Kutt, kes mulle tatoka tegi oli väga lahe, ta juured on Saksamaal. Rääkis meile loo, kuidas üks päev käis üks tüdruk, kes tahtis rinna peale musta südant ja kui Damon oli juba poole peal, siis tüdruk vaatas tatokat ja hakkas karjuma, et ta ei tahtnud musta vaid punast, terve salong oli vait ja suud lahti. Kõik olid tunnistajateks, et ta tahab must südant, päris hea ega siis midagi enam ei olnudki, kui tuli mustaga leppida :). Pärast tatokat läksime poodi süüa ostma ja vaataisme niisama ringi, mina muidugi oma maasikatega, ei saa ilma nendeta. Kui Sunny poole tagasi läksime, pikutasime niisama voodi peal ja olime netis ja siis oligi aeg valmis panna, kuna auto oli kohe kohe ukse ees. Plaanid olid suured, ees oli ootamas San Fransisco, ütleme nii, et pettuma ei pidanud, väga lahe klubi oli ja väga suur. Läksime ka ühe mäekese otsa, kust näeb tervet San Fransiscot, vaade oli super, külmavärinad tulid peale. Seal hetkel, kui seal olin mõtlesin, et aastate eest lihtsalt unistasin sellest kõigest ja nüüd olen ma siin. See on tõestus, et kui sa midagi väga tahad ja töötad selle nimel, siis saavad sinu kõik unistused teoks, lihtsalt tuleb ettevaatlik olla, millest unistad. Pühapäevane päev oli laiskuse päev, magasime kaua, kella 1ni ja siis läksime sööma ning iga roju oma koju :) kuna Sunny pidi töötama ja mina läksin koju puhkama. Olin üksinda kodus, vaatasin filmi sõin kõhu täis, alustasin seda postitust aga lõpetada ei jõudnud, kuna silmakesed vajusid kinni ja mõtlesin, et ei hakka pingutama vaid lihtsalt lasen kehal puhata ja poen põhku, mis sest et kell oli alles kaheksa läbi mõned minutid. Kokku tuli unetunde 13 tundi, päris mõnus puhkus, täna oli tunne super, nagu uus inimene. Tänane tööpäev hakkas mul alles kell 12, ärkasin varem ja alustasin kokkamist varem ja lõpetasin ka varem, seega jäi aega, et Sunnyga kokku saada, auto pesulasse viia, Starbucksist läbi hüpata ja lõunat süüa. Siis poistele järgi, täna tulime otse koju ja liikus oli jälle super. Täna oli meil käsitöö õhtu, valmistasime binokleid. Pärast aitas üks poistest mul pesu sorteerida ja raamaturiiulit korrastada, oligi käes õhtusöögi aeg. Pärast tööd läksin Ysse trenni, koju tulles lubasin endale, et lõpetan selle postituse. Viimasel ajal ei ole enam väga tihti Skypesse sattunud või pole lihtsalt aega olnud kellegiga seal suhelda, kellel vaba aega ja midagi muud teha ei ole, andke märku. Sellel nädal on minu viimane koolipäev ja samas on mul homme üks väga tähtis kokkusaamine, niiet hoidke pöialt ja varbaid kah. Kirjutan varsti jälle ja nagu aru saate pole ma vahepeal jõudnud blogi tausta parandada, lihtsalt pole aega olnud, loodan, et kunagi jõuan selleni. Olge tublid ja tervitused Ämeerikast!
 |
| Siis kui trennis igav on :) |
 |
| Ilma facebookita :) |
 |
| Sunny ütles, et ta ei jõudnud enam naeratada :D |
 |
| Pärast pikka ööd ja 4 tundi magamist, tunne ikka super hea, vaja oli natuke süüa hankida kuskilt, kuna püksid ei püsi enam üleval :) |
 |
| Maailma kõige armsamad cupcakeid :) |
 |
| San Fransisco |
 |
| Y-s on üleval selline tahvel, kus on ka minu kirjutatud lause peal ja samas paljud neist, mis teised on kirjutanud käivad ka minu kohta aga mõned põhjused on lihtsalt nii naljakad :D |
 |
| Suuny kingitus :) |
No comments:
Post a Comment