Reede 13/09/13

Kuna mul hetkel natuke aega, siis kirjutan selle korra postituse nüüd ära, kuna ma ei tea, kas nädalavahetusel arvutisse väga tihti tulen ja kui tulengi, kas siis mul nii palju aega on, et kirjutada. Igaljuhul kolmapäeval oli mul esimene koolipäev, päris mõnus oli. Alguses oli natuke igav, kuna sissejuhatuse osa võttis päris kaua aega. Minu klassis on kuskil 10 inimest ja kõik nad on kuskilt mujalt maailmas, mõni elanud siin üks kuu nagu mina ja mõni elanud siin juba aastaid. Seltskond on kirju. Enamus ajast oli grupitöö ja pidime omavahel inglise keele rääkimise hirmudest rääkima, nagu mida ma kardan. Seal oli palju erinevaid asju, aga enamus kartsid ikka, et sõnad lähevad meelest ära ja et ütlevad midagi valesti. Lõpu poole pidime paarid moodustama ja siis omavahel arutama ja erinevaid olukordi ette kujutama, kuidas vestlust aretada, jne. nalja sai, klassis on üks kutt ja muidugi pandi mind temaga paari. Arutasime siis erinevaid olukordi ja siis hakkas kutt mu käest küsima, et kas ma vahepeal alkoholi ka joon ja mis mulle teha meeldib, hmm see oli juba väga teine teema, mida oleksime pidanud arutama, tema on siin elanud 10 kuud. Pärast, kui auto poole kõndisin, siis sõitis mööda ja lasi signaali, see kõik oli nii naljakas. Kuna tund lõppes 15 minutit hiljem, kui oleks pidanud, siis oli mul vääääga kiire, teadsin, et pean sõitma kuskil 20-25 minutit. Kuna kellaaeg oli lähedal tipptunnile, siis lootsin südamest, et liiklus väga hull ei ole ja mul vedas, õnneks oli veel ok. Jõudsin maja ette võtsin pereema peale ja läksime lastele järgi, jõudsin täiesti viimasel minutil kohale aga tegelikult olin ikkagi hiljaks jäänud. Järgmine kord tean, et kui tund käib kauem, siis lihtsalt ütlen, et pean minema, kuigi järgmine kord ei ole mul kiire kuskile, kuna pean poisid koolist peale võtma hiljem ja kaugemalt, kuna esmaspäevast alustavad nad uues koolis. Eile oligi nii kiire päev, et hommikul sõin väikse tükikese omletti ja siis sõin õhtul kella poole seitsme ajal, kuna lihtsalt polnud aega, oli vaja palju ringi sõita. Eks see andis tunda ka, kui hommikul rasket trenni teha ja siis alles õhtul süüa. Proovin seda viga enam mitte teha. Õhtul kui lõpetasin oli omadega nii läbi ja väsinud, et läksin taaskord kaheksa ajal voodisse aga nagu ikka magamisest ei tulnud midagi välja, just sellel hetkel kui voodisse läksin hakkasid huvitavad inimesed minuga rääkima ja nii see läks. Lõpuks kella kümne ajal panin riidesse ja sain Sunnyga kokku, linnas veetsime aega kuskil tunnikese ja siis tagasi koju, kohe magama. Mul viimasel ajal jälle see komme tagasi tulnud nagu mul vahepeal Eestis oli, enne magama minekut kuula kõrvaklappidega muusikat ja siis muidugi päris tihti jään magama nendega. Eile nii kui pikali viskasin panin Pandora mängima ja no arvatavasti kohe pärast seda kustusin ära kah. Ärkasin üles kui kell oli pool kaks panin klapid kapi peale ja keerasi teise külje. Nagu supsti oligi äratuskell mind äratamas, esimene äratus on mul 6.30 ja teine äratus tuleb 7.00, tööpäev algab 7.15. Piisav aeg hommikuse pesu ja kõhulihaste jaoks. Tänane hommik kulges nii, et tegin hommikusööki ja siis mängisin poistega, seejärel viisin nad mängutuppa. Sellele järgnes muidugi ymca, milles ma täna pettusin, minu lemmikut treenerit täna ei olnud ja asendas see, kes teeb minu jaoks liiga kerget trenni aga pole hullu sain liigutada küll ja küll, lihtsalt mulle meeldib, kui tulen trennist ja olen omadega täiesti läbi.Nüüd olen kodus, hetkel netis ja varsti alustan tänast pikka tööpäeva, tänane tööpäev lõppeb siis 10.15 pm, tulemas on pikka õhtu. Pärast tööpäeva on ka erinevad plaanid, eks vaatab mis saab.

Olen Skype vestlused kuidagi väga tagaplaanile jätnud ja samas on ka koguaeg mingi tegevus olnud, miks ma pole saanud seal sees olla. Kes tahab minuga rääkida, kirjuta mulle postkasti, siis tean, et hoian Skype sees, kas siis arvutis või telefonis. Olen viimasel ajal avastanud, et kuidagi väga raske on postitustele pealkirju panna. Laupäeval peame arvatavasti ühe teise au pairi sünnipäeva, selle tüdruku, kes oli New Yorgis minuga ühes toas, kellega koos siia tulin. Ma pole enam üldse uudistega kursis, vahepeal ikka üritan jälgida aga nagu reegel, tuleb alati midagi vahele ja ma ei tea maailma asjadest mitte midagi. Tean seda, et meil siin Colorados oli nii kõva vihmasadu, et uptab igal pool ja inimesed on evakueeritud. Teisipäeva õhtuks sõime ahjukapsast, vorstikesi ja kartuliputru, kas ei kõla mitte Eesti moodi? :) Maitses küll seda moodi.
Egas siis midagi, üritan ikka tubli olla, kõik on väga hästi, mulle meeldib mu töö ja mulle meeldib siin olla, kõik on super, elu on lill :). 

Marii