Cälifornia: Natuke sügist ka siin :)

Tervitused kõigile, nüüd võin öelda, et ka meil hakkab vaikselt juba sügis paistma, õhk on natuke teistsugune, soe on ikka aga õhtud, ööd on juba jahedamad. Reedel käisime Sunnyga kinos, filmi nimi oli Instructions Not Included, väga hea film oli, nalja sai kõvasti. Filmi algusajaks oli 10.20pm, see on väga hilja selleks, et võtta oma paari kuune laps kinno kaasa või üleüldse ei saa ma ka sellest aru, milleks tulla nii väikse lapsega kinno. Eelmine kord kui käisin õudukat vaatamas olid seal ka väiksed lapsed, ei tea, ei mahu pähe see asi. Ja eriti mõnus on kui poole filmi ajast lapsed nutavad. Kujuta ette, et mõnigi inimene oli saanud kodust välja, tuli nautima kino õhtut ilma lasteta aga kahjuks oli asi nautimisest kaugel. Pärast kino läksin koju, kuna kell oli juba väga palju ja laupäeval alustasin tööd kell 8am. Laupäevased läksime poistega paraadile, mulle väga meeldis ja poistele ka. Neile muidugi meeldis see, et auto akendest visati kommi :). Hommikust saadik oli taevas pilves. Tavaliselt kui on pilves, siis enne lõunat on pilved kadunud aga täna oli kuidagi väga jahe ja tuuline ilm. Pärast paraadi, mis kestis kella poole kaheteistkümneni, läksime poistega parki nende kung fu klassi piknikule. Nende õpetaja on nii lahe ja tore, uskumatu. Kui parki jõudsime, siis hakkas vihma sadama ja tuul järjest tõusis, mina lihtsalt vahtisin suu ammuli, kuna ei suutnud seda uskuda, et siin selline ilm on. Seejärel tuli mul meelde, et õhtuks on suured plaanid ja vihm rikub kõik ära. Kuna vihm ei jäänud järgi läksime koju ja siis oligi minu tööpäev läbi. Kiirelt vahetasin riided ja võtsin autost turvatoolid välja, autosse pidi mahtuma rohkem, kui kaks inimest. Väljas sadas ja mul ei ole, mitte ühtegi jopet ega jakki, ainult suve riided, õnneks pereema andis mulle enda kileka. Sunny oli minu juures enne poolt kahte ja kui sõitma hakkasime, hakkas veel kõvemini sadama. Plaanis oli Stanfordi mängi ehk siis Ameerika jalgpall. Kohale jõudes oli suured ummikud ja parkimine oli päris kallis aga õnneks läks nii hästi, et leidsin hea koha ja ei pidanud midagi maksma. Hakkasime staadioni poole kõndima ja vihma hakkas jälle sadama kohe täiega, olin juba täiesti märg aga jooksin ikkagi ühe väikse puu alla varju. Olin seal varjus niikaua, kui Sunny ütles mulle, et ma muudan värvi, ps! mul oli valge kardigan seljas. Ei tea, mis puu see oli selline aga mul oli seljas maika, pluus ja kardigan ja nüüd on kõige mõtekam need lihtsalt ära visata, kuna mingid pruunid plekid, mis sealt sain ei tule enam pesus ka välja. Jooksin tagasi auto juurde, et kilekas võtta ja nii kui autosse jõudsin jäi vihmasadu järgi, mis te arvate, kas Marii oli natuke kuri? Mingil hetkel mõtlesin, et lähen ära koju aga siis läksime tagasi ja seekord jõudsime kohale ilma vihmata ja päike tuli ka välja. Kõike see melu seal parkimisplatside juures, rahvamass ja staadionile jõudes oli võimas. Lihtsalt natuke märg tunne oli ja kõht oli ka tühi, raske oli mängust aru saada. Aga kaasa elasime ikka, istusime Stanfordi fännide hulgas, hoidsin pöialt ka Stanfordile, niiet õiges kohas. Siis kui teised plaksutasid ja karjusid, siis tegime ka meie seda kõike, nagu ikka õiged fännid. Mängu lõpuni me ei olnud, vastasel korral oleksin pühapäeva hommikul palavikus olnud. Sõitsime koju ja Benilde jäi minu juurde, sättisin ennast valmis ja seadsime sammud Sunny poole, siis juba linna poole. Täna olime niisama linna peal ja käisime vanas heas kohas, kus oli super hea muusika. Pühapäeval magasime kaua ja läksime linna uudistama, lõunat sõime ühes spageti restoranis, toit oli super hea ja restoran ise super lahe. Pärast läksime kõik oma teed. Esmaspäevane päev möödus siis töötähe all. Õhtul läksin Targetisse, kuna oli vaja üht teist ja poest välja tulles ei leidnud autot üles, käed oli nii asju täis, et ei saanud vajutada seda nuppu puldil, mis signaali teeb. Seisin ja lihtsalt naersin seal, kõndisin aga edasi, kui lõpuks märkasin, et auto oli seal samas, kus alguses seisin, oh mind küll. Täna tegelesin enda pesu pesemisega ja toa koristamisega ehk siis suurpuhastusega. Siin on mul tunne, et ma ei hoia enam vanadest asjadest nii kinni, kui Eestis ostsin uues sirgendaja, siis jätsin vana "igaks juhuks" alles aga siin ei ole küsimustki, vana läheb prügikasti, kuna on omadega nii läbi. Kui kappi korrastasin siis sain aru, et võtsin Eestist liiga palju riideid kaasa, kui võrreldes teiste tüdrukutega oli mul väga vähe asju. Nüüd need lihtsalt seisavad siin ja osa riideid läheb ära andmisele, kuna mõttetu on enda kappi täita millegiga, mida ei kanna ja mida võibolla keegi teine kannaks iga päev. Hakkan nüüd otsi kokku tõmbama ja trenni minema ja siis vaja veel paar käiku teha. Täna lisan ka pilte, niiet siis huvitavam lugeda ja vaadata. Ok olge tublid ja nautige sügist :)