Sunday, August 4, 2013

Lõpuks kohal!

Tere kõigile, mul nüüd pikem vahe kirjutamisest jäänud. Olen nüüd siin lõpuks, San Joses, õnnelikult kohal ja praegusel hetkel väga rahul kõigega. Eestist ära tulla oli ikka väga kurb aga samas väga hea tunne. Lend USAsse möödus ilma igasuguste jamadeta, lihtsalt kohale jõudes oli tagumik istumisest nii kange, et alguses oli natuke naljakas kõndida. USA piirist ülesaamine oli väga lihtne, mees, kes mu dokumente kotrollis, küsis ainult, mitu last ja et kas lähen Californiasse, kui vastasin jah siis selle peale ütles ta mulle Have fun! Orientatsioonil ehk siis koolitusel, mis toimub New Yorgis enne pere juurde minekut, elasin koos kahe tüdrukuga, kes tulid siia, kus minagi. Kui see kõik läbi sai ja viimaks oli käes aeg, et perede juurde lennata, siis hommikul üles ärgates oli New Yorgis suur äikesetorm ja juba hommikul hakkas möö pihta. Paljude tüdrukute lennud lükati mitme tunni võrra edasi või siis üldse tühistati, osa tüdrukuid saigi oma perede juurde minna alles järgmine päev. Mina jälgisin huviga oma lendu ja koguaeg oli staatus On Schedule, et siis graafikus. Kõik tüdrukud, kes lendasid samast lennujaamast, kus minagi, meid viidi ühiselt Newarki lennujaama, pandi lennujaama ees maha, pärast kahe tunnist ummikus istumist ja me hakkasime tüdrukutega lihtsalt naerma. Läksime sisse ja see oli nii suur, et kõigepealt viisime kohvrid ära, siis leidsime check-ini üles, kus sai palju nalja ja närve kulutatud. Kutt check-inist ütles, et ma kiirustaks, kuna minu värav on kaugel kaugel. Okei jooksuga turvakontrolli, kõik oli korras, kähku asjad ja hakkasin kiirel sammul minema enda värava poole, värava numbriks oli 135, niiet see oli täiesti teisel pool lennujaama. Mina kiirustasin, nii mis jube aga kohale jõudes vaatasin, et palju lende veel tühistatud ja et minu lend on edasi lükatud 30 minutit ja mida kauem ma seal seisin, seda rohkem lendu edasi lükati, lõpuks üle kahe tunni ja ma olin omadega nii läbi, sest teadsin, et jõuan San Josesse nii hilja ja lend kestab üle 6 tunni. Aga siin ma olen lõpuks kohal ja kõik on hästi. Erinevus ameeriklaste ja eestlaste vahel on see, et siin on kõik nii sõbralikud, kohe palju sõbralikumad kui Eestis. Ja teine erinevus on see, et ameeriklastele meeldib palju signaalitada autodega, muud ei kuulegi. Täna lähme siis basseini peole, minu host pere head tuttavad kolivad ära New Yorki ja neil on Goodbye party. Täna käisin siis esimesel osturetkel, oli vaja sampooni ja selliseid asju. Esimene cluster meeting on mul 18.august, see toimub siis tugiisiku juures kodus, suur õhtusöök ja loodetavasti uued tutvused. Tuba on mul ilus, sain palju kingitusi ja ilusa telefoni ning kapi peal oli raami sees minu perepilt ja milt kus ma olen Seebuga koos, nagu wow oli mul selle peale :). Homme on minu kord sõita niiet hoidke pöialt :). Varsti kirjutan jälle.

2 comments:

  1. Oeh, nii tore on su blogi lugeda! Nii palju asju enda algusest tuleb meelde.
    Edu sulle seal kaugel maal ja proovi mitte liiga ära kiinduda sellesse kohta, muidu on hiljem väga raske Eestis olla. :)

    ReplyDelete
  2. :) Ma proovin, kuigi mulle juba praegu väga meeldib siin. Aga samas ega alguses on nats segadus küll kõigega, näiteks nagu ma ei saa aru, kuidas ma ennast siia kooli kirja saan panna aga eks välja nuputan. Kas sa oled juba tagasi Eestis, sul vist augustis saab või sai kaks aastat täis? :)

    ReplyDelete