Cälifornia: Tervitusi Californiast :)

Tere tere kõigile,

Üritan kirjutada ikka nii tihti kui vähegi jõuan. Mõni päev on selline tunne, et väga tahaks blogi kirjutada aga aega ei ole või olen nii väsinud, teine päev on jälle vastupidine olukord, kus võiks nagu kirjutada, väsimust ei ole aga pea on mõtetest tühi. Täna on kell küll juba päris palju, pool üksteist õhtul aga energiat on palju ja tunnen, et oleks viimane aeg üks postitus teele panna. Mis ma siis vahepeal teinud olen..hmm. Tööd, tööd ja tööd :). Selle nädala keskel alustasid poisid kooliga, eestlaste mõistes siis eelmine nädal juba. Kõigil olid koolivormid seljas ja päris tore oli vaadata lapsi ja poisid näevad päris nunnud välja nendes vormides. Võib öelda, et poisid on minuga väga harjunud juba, kaisutavad ja kallistavad. Esimesed kaks nädalat koolis on natuke kergema graafikuga, kuna see on lastele sisseelamise aeg ja selle tõttu lõppeb programm juba lõunast. Lapsed antakse üle nii, et kõik lapsed on klassiruumis ja siis õpetaja on ukse peal ja sa pead lapse nime nimetama ja õpetaja peab su ära tundma, teadma, kes sa oled, vastasel korral last sulle ei anta. Väga turvaline värk aga saan neist ka aru, kuna kui lihtsalt ajaviitseks vaadata Interpoli leheküljelt palju on USAs teadmata kadunud lapsi, siis ega ei imesta. Õige graafiku peale lähen üle augusti viimasel nädalal, siis hommikupoolikutel tööd paar tundi ja vaba kuni peaaegu poole kolmeni, niiet aega teha mida tahan. Alates septembri teisest nädalast lisandub üheks päevaks mu kool aga samas ikka vaba aega palju. Saan teha mida iganes tahan, magada, trenni minna või niisama ringi vaadata. Usun, et hakkan seda vaba aega kasutama eelnimetatud teise variandiga tegelemiseks. Täna käisime YMCAs tegime mu liikmeks, väga lahe ei jõua oodata, homme lähen esimesse trenni hommikul, niiet ei mingit magamist, ega ma siia Californiasse magama ei tulnud, onju? Laupäeval käisin siis jälle natuke poodlemas, sel korral valisin kohaks Great Mall, see oli niii suur. Eelnevalt arvasin, et Macy's oli suur siis Great Malli kõrval oli see väga tiny ehk siis pisike. Ja tohutult ülerahvastatud, kuna praegu on soodukate aeg ja kõik ostavad kooli asju lastele. Kel huvi võib pilgu peale visata siin http://www.yelp.com/biz/great-mall-milpitas. Seal on kõikvõimalikud poed ühes kohas. Guessi poodi külastades tuli mul väike naeratus näole ja samas ja mõistmatus, miks Eestis on selle firmamärgi tooted nii kallid ja tooteid on absoluutselt igale suurusele. Näiteks maksab Guessi pluus 12.00-15.00 euri, rahakotid 14.00-19.00 euri. Eestis maksis minu rahakott krooni ajal 800.- krooni ehk siis praegu 52.- euri, ajuvaba! Pärast Great Malli külastust läksin Starbucksi ja seejärel hihii Mäkki, selle peale ütles mu pereema, et ma puhas ameeriklane juba :). Mäki valisin sel põhjusel, et kõik teised söögikohad seal olis ülerahvastatud ja järjekorrad 200m pikkused, niiet loobusin ja kuna kõht oli tühi, siis Mäkk jäi tee peale. Eestist ära tulles otsustasin kaasa võtta ainult hädavajaliku ja praegu oma asju vaadates, et võtsin ikka liiga palju asju kaasa. Jätsin maha ka oma trenniriided, kuigi mul oli kindel plaan siin uuesti trenni minna siis pidasin mõttetuks asju kaasa vedada. Kui sa tahad muretseda endale terve trennivarustuse Eestis siis sa maksad selle eest üüratuid summasid, põhimõtteliselt saad iga kuu endale ühe asja lubada. Näiteks üks kuu trenni pluus ja teine kuu trenni jalanõud, jne jne. Alla saja euri naljalt korralike jalasõbralikke trenni jalanõusid naljalt ei leia. Minu trennivarustus pluus, sportrinnahoidja, tossud, püksid, kõik kokku läks maksma 80.- eurot. Väga märkimisväärselt väike summa kõige selle eest. Sellepärast ongi raske vähemalt hetkel raha säästa või natuke kõrvale panna, kui ma enne elasin riigis, kus on kõik nii mõttetult kallis ja ülehinnatud, siis ma lihtsalt ei suuda ennast vaos hoida ja kui aus olla siis hetkel ei tahagi. Mingi hetk peab ennast kätte võtma ja võõrutama natukeseks ennast sellest AGA mitte praegu :), küll jõuab. Täna oli mul esimene cluster meeting see on siis minu piirkonna au pairide iga kuuline kokkusaamine, kellel on sama tugiisik, kes minulgi ehk siis CCL. Tema on see inimene, kes aitab mind kõiges, kui mul peaks miskit mureks olema. Septembri kokkutulek toimub Stanfordis ja lähme pesapalli vaatama, väga lahe. Tänane kokkutulek toimub tugiisiku majas, käisime õhtust söömas tema juures. Ta on tõsiselt tore ja nagu aru saan, siis koguaeg tehakse midagi lahedat ja au pairid saavad kaasa rääkida, mida me teha tahaksime. Sain endale palju uusi tuttavaid ning nägin mõnda tuttavat nägu ja juba plaanid tehtud järgmiseks nädalavehtuseks :). Vaikselt hakkab see elu siin ennast sisse seadma. Autoga liiklemine on juba käkitegu, no probleemo. Olen seda vist iga postitus kordanud ja teen seda veelkord, ma olen nii super õnnelik, et siin olen ja võtsin julguse oma elus selline muutus teha. Pere kirjeldades tuleb esimese sõnana mõttesse AWESOME! SUPER! Usun, et paljuski, milliseks sinu aasta siin kujuneb ja kuidas sa selle kõigega rahul oled, oleneb kõik sellest, kuidas sa ennast siin tunned, kuidas suhted perega on ja kuidas sa ise suhtud sellesse kõigesse siin. My attitude is 101% positive! Imelik on see, et koduigatsust ei ole, kui koduigatsus enne minuni ei jõua siis võibolla puudutab see mind kõige lähemalt jõulude ajal, eks paistab. Paljud on mulle kirjutanud, et paneksin rohkem pilte üles aga kui aus olla siis iga kord, kui ma kuskil olen, siis unustan pilti teha. Üritan viga parandada ja teen sellega kohe algust, panen siia mõned pildid. Aitäh lugemast ja huvi tundmast :) tsauki

PS! mõned pildid ostetud asjadest on pandud siia lihtsalt hindade võrdluseks :)