Nagu ma kunagi ammu siin blogis kirjutasin, siis elab San Jose peaaegu sama palju inimesi, kui Eesti Vabariigis kokku. Linn on suur, meeletult suur ja kuna olen siin linnas olnud alles 3 päeva siis võib öelda, et hetkel ei ole mul veel mingit ülevaadet. Tegelikult võib öelda, et vanalinnast juba on väike ülevaade, see on selline pikk tänav, kus on hästi palju kohvikuid ja pisikesi poode. Käisin niiöelda oma esimesel shopingul ka, kuna mul oli vaja täiesti elentaarseid asju nagu näiteks sampoon ja palsam, jne. Nalja sai, kui kutt, kes kassas oli, lõi kõik kauba läbi ja siis vaatas, et mul seal küünelaki eemaldaja ka ja küsis mu käest dokumenti. Vaatasin talle otsa ja ütlesin, et mul on ainult Eesti juhiluba, andsin selle talle ja ütlesin, et ei teadnud, et teil siin selline seadus on, selle peale vastas ta, et it's brand new ja ma vastasin talle naerdes, et i'm brand new in america, selle peale kutt naeris ja ütles, et laseb enda dokumendi läbi, kuna ta ei oska mu Eesti omaga midagi peale hakata. Üks väga väike osa sellest näeb välja selline.
 |
| Willow Street |
 |
| minu tänav |
 |
| minu tänav |
Oleme käinud ka pljudes kaubandus keskustes nagu näiteks IKEA, mis oli niii suur, et isegi pereemal oli orienteerumiseks kaarti vaja, kuigi ta käib seal päris tihti. Täna käisime Kalinkas, mis on siis vene pood, mis müüb erinevaid Euroopa toiduaineid. Täna ostsin endale sprotid, heeringat, Karumsi kohukesi ning pereema ostis verivorste, talle meeldivad need väga. Müüja ütles, et varsti tulen neil musta leiba ja kartulisalatit kaa, niiet ma varsti tagasi sinna. Pärast seda käisime kahes toidupoes, üks neist oli selline keskmise suurusega aga teine pood oli nii suur, et ma olin sõnatu. Kõik toiduained oli mega suurtes pakendites ja kogustes. Ameeriklased ei ole sellised nagu eestlased, kellele meeldib iga päev poes käia, siin käiakse poes üks kord nädalas ja ostetakse terve nädala varud ära, sest tingituna on ka toidupoe arved meeletud. Ükspäev käisime ka ühes elektroonika poes, kust ostsin endale rahvusvahelise adapteri, see oli asi, mille unustasin Eestis osta. Igaljuhul täna on väga plaju rahvast igal pool, mitte et muidu ei oleks. Ameeriklased on vabamad ja riietuvad vabamalt, mulle tundub, et neil on täiesti ükskõik, mis neil seljas on, niiet järgmine erinevus, võrreldes eestlastega. Eile käisime perekonna tuttavate juures, kes kolivad ära New Yorki, oli suur basseinipidu ja rahvast oli palju. Väga toredad inimesed kõik, üks neist isegi teadis, kus Eesti on ja ütles, et kuidas mulle tundub, kas on mõnus siisn soojas, mis te arvate, mis ma talle vastasin :). Kiideti ka minu inglise keele oskust aga ma ise tunnen, et ma olen natuke kokku jooksnud selle keelega, sõnad ei tule meelde. Aga saan aru, et pean natuke aega andma endale, et kohaneda. Seal peol oli vell 3 au pairi, kahel neist just lõppes programm ehk nad olid siin 2 aastat ja nad olid ikka väga kurvad, et peavad tagasi minema. Üks tüdruk oli pere kunagine au pair aga tema lähen selle perega siis New Yorki kaasa ja aitab neid 6 kuud. Peolt tagasi tulles sõitsin esimest korda siin ja kohe kiirtel ka, oh kohe 4 kiirteel. Esimese korra kohta olin nats närvis ikka aga väga hästi läks niiet no probleemo, pereema oli hämmingus kui hästi mul läks ja kiitis mind. Täna sõitsin juba terve päeva, igale poole, kui poodides käisime ja päris mugav oli juba. Teisipäeva lõuna ajal on mul sõidutund 2 tundi kiirteedel ja siis linna vahel. Tööpäevad algavad mul esmaspäevast ehk siis homme, hetkel viimane päev sisseelamiseks. Kolmapäeva õhtul tähistame minu sünnipäeva pitsa ja külmutatud jogurtiga. Üks poistest juba natuke lobises mulle välja ka, mis mu kingitus on. Kuigi ega järgmine nädal ma ei peagi eriti palju tööd tegema, kuna neljapäeval läheme matkama ja tuleme tagasi alles pühapäeval, sõita on vaja kuskil 6 tundi. Ja sinna tuleb üks teine pere ka, matka ajal pean töötama ainult nii palju, et kui teised telke üles panevad, pean mina lapsi jälgima ja ei rohkemat. Panen siia üles siis mõne pildi tagahoovis olevatest apelsini- ja laimi puudest. Eestis olin ma see vanaaegne inimene, kellel telefonis netti ei olnud ja seda sihilikult, lasin ise neti täitsa välja võtta, et ma ei saaks netti minna. Aga nüüd siin on mul uus suur telefon ja võin öelda, et siin on see eluliselt vajalik, et mul oleks nett ja navigatsiooni süsteem peal, hakkan juba vaikselt harjuma selle asjaga. Panen mõne pildi enda toast ka. hetkel elame ajutises majas, kuna teist maja ehitatakse, sinna peaksime sisse kolima paari kuu pärast. Uues majas saan enda toa ise kujundada ja sisustada. Aga hetkel mulle väga meeldib mu tuba!
 |
| Apelsinipuu |
 |
| Apelsinipuu | | | |
 |
| Laimipuu |
 |
| Pilt oli seal raamis juba enne minu tulekut, pere pani selle sinna :) |
No comments:
Post a Comment